Tänavused kohalikud valimised ei käi pelgalt tänavapuhastuse ja lasteaiakohtade üle. Laual on seekord ka hoopis teravamad teemad.

"Suur kandev pinnas saab väga selgelt olema rahulolematus valitsusega," lausus poliitikaekspert ja SA Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo.

"See ei peaks olema tegelikult kohalike valimiste teema – see on pigem üleriigiline küsimus – aga kindlasti see elukallidus," sõnas ökonomist ja presidendi majandusnõunik Kaspar Oja.

Mõlemat narratiivi hoiavad pildis eelkõige opositsioonierakonnad. Pigem liberaalseid erakondi pooldav poliitikaekspert Jüristo tunnistas, et niisugune taktika pole võiduks sugugi paha.

"Poliitilise olukorraga on see, et ei kõneta inimesi sellised rahulikud ajad. Kui inimestel on tunne, et midagi on väga valesti või kehvas suunas minemas, siis on neid lihtsam mobiliseerida oma kampaaniatega. Neil (opositsioonil – toim) on suhteliselt lihtne olukord tuua välja rahulolematuid valijaid," ütles Jüristo.

"Kohalikud valimised on alati riigikogu valimiste perioodi poole peal, kus enamasti võimul olevad koalitsioonid on ära teinud rasked otsused ja kohalikud omavalitsused on tihtipeale kujunenud valitsejate suhtes pahameele väljanäitamise valimisteks," ütles avaliku halduse ekspert Külli Taro.

Kuigi poliitkampaaniad pole veel päris alanud, on paljud erakonnad oma lubadused juba avaldanud. Avaliku halduse ekspert Külli Taro jagab need, mida pole võimalik kohalikul volikogul ellu viia, kolmeks. Esimesena kerkivad esile teemad, mis on hoopis riigi ehk keskvalitsuse pädevuses.

"Seekord mulle jäid silma tasuta kõrgharidus näiteks või kõik, mis seondub maksundusega. Kõik maksumäärad, uued maksud, olemasolevate maksude muutmine on riigikogu pädevuses," lausus Taro.

Teiseks antakse lubadusi, mida ei saa mitte keegi ellu viia.

"Neid ei saa ei kohalik omavalitsus ega keskvalitsus täide viia. Need on siis näiteks lubadused sellist tüüpi, et alandatakse hindasid," sõnas Taro.

Kolmandaks lubatakse ka asju, mis on juba ammuilma täidetud.

"Seekord jäi mulle silma lubadus anda võimalus kohalikul tasandil korraldada rahvahääletus ja rahvaküsitlus. See võimalus on seaduses sees juba aastast 1993," lisas avaliku halduse ekspert.

Majanduseksperte see just ei rõõmusta, mida poliitikud lubavad ja kuhu maksuraha lennutavad. Sama meelt on ka presidendi majandusnõunik Kaspar Oja, kes näeb, et Toompea küsimustest ei saa neil valimistel üle ega ümber, aga kui juba, siis tuleks jälgida, missuguseid riigieelarve otsuseid üks või teine erakond plaanib.

"Teeb murelikuks. Praegu on raske öelda, kas keegi neist meie traditsioonilist eelarve konservatiivsust hoiaks. Tegelikult on kõik erakonnad ju viidanud, et peaks mingisuguseid kulutusi suurendama," lausus Oja.

Tõelised kohalike valimiste põhiküsimused on muidugi igas piirkonnas erinevad.

"Lääneranna vallas kindlasti ollakse pahased koolivõrgu ümbertegemise pärast, Tartus vaieldakse ikka Südalinna kultuurikeskuse (Süku) üle. Kindlasti tuulikute teema ja siis Nursipalu teema – kõik sellised teemad, kus keskvõim üritab kohalikest üle sõita, teha midagi kohaliku rahva teadmata või nende tahtmise vastu," ütles sotsioloog Juhan Kivirähk.

Kui mõni kandidaat kuulutabki, et kaotab ära automaksu või vähendab käibemaksu, ei pea sotsioloog Juhan Kivirähk teda õigeks valikuks.

"Tuleks valida sellist inimest, kelle kätte olete valmis usaldama nädalaks või kuuks ajaks oma rahakoti, sest sisuliselt see tähendab ju seda, et me delegeerime oma usalduse, et meie eest tehakse otsuseid, kulutatakse meie maksuraha," lausus Kivirähk.

Leidub aga valijagruppe, keda poliitikud oma kampaaniates üldse ei kõneta, teiste hulgas näiteks noored. Keskmisest valijast võiksid just nemad omajagu üle olla, kuna valimisteemadel arutletakse koolis ja teadmisi omandatakse internetist.

"Kui noor valija tuleb telgi juurde, siis õhupalle või šokolaadi ikka jagatakse. Kui vaadata aga sotsiaalmeediat või meediamaastikku, siis erilist suunitlust noorele valijale ei ole. Kuigi 16-aastane saab juba kolmandat korda kohalikel valimistel valida, siis sellist põhirõhku noorele valijale ei saa kohe kindlasti öelda, et on pandud," sõnas noorteühenduste liidu spetsialist Henry Kask.

Kuigi üldiselt on teada, et kohalike valimiste aktiivsus jääb näiteks riigikogu valimistele alla, on seekord kõik erakonnad oma raskekahurväe välja pannud ja käib võitlus, kelle häältemagnetid kõige rohkem valijaid endale suudavad sikutada. Nii kohtab nimekirjades hulga tänaseid riigikogu ja europarlamendi liikmeid ning ministreid, kes vaevalt kohalikku volikokku lähevad.

"Kõige huvitavam näide nendel valimistel minu jaoks saab olema Lasnamäe, ei ole kahtlust, kes selle linnajao võidab ja see ei ole Jüri Ratas või Marina Kaljurand, kes seal kandideerivad. Kui me aga kujutaks isegi ette sellist väga veidrat paralleeluniversumit, kus Marina Kaljurand või Jüri Ratas võidaks Lasnamäel, siis ilmselgelt ei tuleks nad Tallinna linna juhtima või Lasnamäe linnaosa probleemidega tegelema," lausus Jüristo.

"Tallinnas on enam-vähem selge, kes võidab, aga kui suurelt võidab, on küsimus. Väga huvitav muidugi Tartu, kus on aastakümneid juba valitsenud Reformierakond, kus nüüd ilmselt Isamaa heidab neile kinda," sõnas Kivirähk.