Kolmkümmend Toyota vesinikuautot jõudsid Eestisse juba aasta alguses, kuid pidid ootama septembri keskpaigani, sest tankla valmimine venis peaaegu aasta võrra. Esmaspäeval see lõpuks avati ja esimesed kolm vesinikuautot said hakata Bolti taksokliente sõidutama. Boltil on igapäevaselt tänavatel ka paarsada elektriautot.

"Elektriautodega võrreldes on eeliseks kindlasti kiirem laadimine. See on peaaegu võrreldav tavaauto tavakütusega. Kindlasti on ka sõiduulatus parem kui elektriautodel. Me näeme, et taksovaldkonnas mõned autod jäävad talvel hätta, sest sõiduulatusest jääb elektriautodel väheseks. Eeliseid on," sõnas Bolti sõiduteenuse juht Oscar Rõõm.

Ühe tankimisega sõidab vesinikuauto 500-700 kilomeetrit, kuid praegu on Väo tankla ka ainus kogu Eestis, kuhu uue paagitäie järele sõita tuleb. Peatselt peaks valmima Peterburi maantee ääres ka teine, Alexela vesinikutankla. Kuid ka seda pole ilmselgelt piisavalt, et meelitada inimesi endale vesinikuautosid ostma.

"Pikaajalises perspektiivis tahaks neid loomulikult rohkem näha, aga esialgu piisab küll. Me käivitame selle projekti Tallinnas. Ta on ikkagi siin üsna lähedal ja kättesaadav juhtidele ja loodetavasti see liiga suureks komistuskiviks selle projekti käivitamisel ei ole. Loomulikult tahaks näha, et ajas see võrgustik paraneks, nagu me oleme näinud, et elektrilaadimisvõrgustik paraneb," ütles Rõõm.

Teisalt ootab esimene ja ainus vesinikutankla nukralt kliente, keda praegu ilmselgelt napib.

"On olnud ka teisi vesinikuhuvilisi – entusiaste, kellel on vesinikuautod, vesinikubussid, vesinikuveokid ja me oleme neid juba seal tanklas juba tankinud. Eks selle piloodi mõte on, tuua turule rohkem vesinikku tarbivaid sõidukeid. Meie tootmisseadme võimsus on oluliselt suurem kui nende taksode jaoks vaja on. See võimaldabki meelitada turule veel rohkem tarbijaid," lausus Utilitase ärianalüüsi juht Aivo Lokk.

Utilitase vesinikutehas suudab aastas toota 120 000 - 130 000 kilogrammi vesinikku. Samuti on neil olemas konteinerid, millega vesinikku transportida.
Millal jõutakse Euroliidu seatud eesmärgini, et Eestis oleksid spetsiaalsed tanklad lisaks linnadele ka maanteede ääres iga 200 kilomeetri tagant, on veel raske arvata.

"Sellele on üsna raske vastata. See on küsimus Eesti riigile. Praegu on küsimus kliimaministeeriumile, et kas esialgne turutõrge selles osas, et neid tanklaid ei ole üldse - nende kahe tankla näol ja võimalike üksikute lisatanklate näol täiendavatest projektidest - kas sellest leitakse, et on piisav turutõrgete kõrvaldamiseks või siis Eesti riik plaanib investeerida tulevikus veel oluliselt rohkem nendesse tanklatesse," sõnas KIK toetuste ja teenuste osakonna juht Tanel Oppi.