Valgevene peastaabi ülem: meie õppused ei ole suunatud ühegi riigi vastu
Teisipäeval lõpevad Valgevenes Venemaa ja Valgevene ühisõppused Zapad 2025. Euroopas tajutakse neid ohuna, kuid USA muutis viimasel ajal oma suhtumise Valgevenesse negatiivsest neutraalseks.
Erinevalt õppusest Zapad 2021, kaasati sellel aastal õppuse plaani ka tuumarelva kasutamine. Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin katsus selliseid sõnu siiski mitte kasutada.
"Kui me räägime operatiiv-strateegilisest tasemest, siis meil õnnestus õppuste kavasse panna ka, ütleme nii, võimsama relva kasutamise planeerimise küsimused," sõnas Hrenin.
Selle aasta lõpuks peaks olema Valgevenesse paigutatud ka Venemaa hüperhelikiirusraketid Orešnik, mis võivad kanda ka tuumapäid. Samas ütles Minsk, et õppuse eesmärk on kaitse, mitte rünnak. Kui neli aastat tagasi osales Zapadil 200 000 sõjaväelast, siis nüüd vaid 8000.
"Venemaa puhul on objektiivsed põhjused, sest kõik osalevad sõjategevuses Ukraina vastu. Valgevene puhul see on rahumeelne samm või katse mitte lubada mingeid riske või eskaleerimist," lausus välissuhete nõukogu "Minski dialoog" esimees Jevgeni Preigerman.
"Kõik meie tegevused viiakse läbi suurel kaugusel meie lõuna- ja läänepiirist. Veelgi enam, meie õppused ei ole suunatud konkreetse riigi või riikide vastu," kinnitas Valgevene paestaabi ülem Pavel Muravejko.
"Me saame muidugi aru, et olukord on praegu teine, et sõda on lävel, et Valgevene on lääneriikide silmis kaas-agressorriik, kuid mulle tundub, et ühise julgeoleku huvides oleks hea, et sõjaväelaste vahel oleks mingi dialoog. Viimane juhtum, kui Valgevene sõjaväelased hoiatasid poolakaid, et nende suunas lendavad droonid, näitavad selgelt, milleks seda dialoogi vaja on," lisas Muravejko.
USA-ga dialoog juba käib. Valgevene kaitseminister võttis polügonil isiklikult vastu Ameerika kaitseväeattašee. Minskis arvatakse, et Donald Trumpi administratsioon näeb Aleksandr Lukašenkos kui mitte partnerit, siis vähemalt kasulikku abilist suhetes Moskvaga.
"Tuleb tunnistada, et 30 aasta jooksul võimul olevana, tunneb Lukašenko Putini ja Venemaa eliiti paremini kui keegi teine maailmas. Ma ütleks, et ta on parim kremloloog, mistõttu pakubki ta ameeriklastele huvi. Temaga räägitakse muidugi peamiselt regionaalsetest probleemidest ja sõjast. Venemaa kolleegidega suhtlemisest on mul jäänud tunne, et ta pakub sama huvi mingil määral ka Venemaale," ütles Preigerman.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











