"Oleme tuvastanud, et Vene relvajõud on hakanud õppuste piirkonnast oma tavalistesse paiknemiskohtadesse tagasi siirduma. Nii et kedagi meie piiride lähistele siia rohkem jäänud ei ole kui enne õppuste algust siin oli," rääkis Kiviselg kaitseministeeriumis korraldatud igareedesel briifingul.

Õppuse Zapad-2025 aktiivne osa toimus 12.-16. septembrini valdavalt Valgevene idaosas ja selle lähedastes piirkondades Venemaa territooriumil.

Kiviselja sõnul jäi õppus väiksemaks võrreldes varasemate sarnaste õppustega nagu ka Eesti sõjaväeluure varasemalt oli öelnud. "Sarnaselt hindasime seda ka ette, et venelastel ei ole sellist jõudu, et käimasoleva sõja kõrvalt viia läbi sellises suures mahus õppust," märkis ta.

Maavägede tegevus nii Valgevene kui Venemaa territooriumil asunud polügoonidel toimus roodu-pataljoni tasemele. Roodu vasteks lääneriikide sõjaväes on kompanii.

Siiski viidi õppusel läbi kõik n-ö kohustuslikud elemendid – dessandid, laskmised, toetamine õhust õhuvahenditega, maismaaoperatsioonid – aga toimunud harjutused olid väiksemas mahus ning midagi erilist välja tuua ei ole, lisas ta.

Kiviselja sõnul etendasid õppusel strateegilist efekti kõige rohkem merevägi ja õhuvägi, kes tegutsesid nii Läänemerel kui ka Barentsi merel. "Aga Läänemere tegevused jäid isegi natukene väiksemasse mahtu kui meie eeldasime," lisas ta.

"Ja võib-olla kõige märkimisväärsem tegevus üldse Zapadiga seoses oli Balti laevastiku korveti, rannikukaitse raketikompleksi ja ühe hävitaja sünkroonis läbiviidav rünnak merel oleva sihtmärgi vastu. Ehk toimus teatud koostöö erinevate väeliikide vahel," märkis Kiviselg.

Täpsustatud andmetel korraldasid Balti laevastiku korvett Stoiki, raketikompleksid Bal ja mitmeotstarbelised hävitajad Su-30SM ühise raketirünnak vastase laevagruppi imiteerivatele sihtmärkidele.

"Aga muus osas Zapadiga seoses midagi välja tuua ei ole. Ja rõhutan siin veel kord seda, et seoses Zapadiga üksused, kes siia läänele polügoonidele paiknesid on alustanud tagasi siirmist oma teenistuskohtadesse.

Õppused Zapad (e. k. Lääs) on tekitanud julgeolekumuresid Valgevene naaberriikides, kuna nende käigus koondatakse ja seatakse kõrgemasse valmisolekusse suurem hulk vägesid. Zapad-2021 varjus toimus Vene vägede koondumine Ukraina lähistele aastatel 2021–2022, enne kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 sinna täiemahulist sissetungi.

Ka Eesti Välisluureamet (VLA) on oma aastaraamatutes korduvalt viidanud õppustega Zapad kaasnevale julgeolekuriskide suurenemisele meie regioonis.