Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu saja protsendini.

Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti.

"Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba varasemalt harjunud internetti kasutama, liiguvad vanematesse vanusegruppidesse, tuues kaasa suurema digipädevuse ka vanemaealiste seas," põhjendas analüütik.

Piirkondlikult on interneti kasutamine hoogustunud Põhja- ja Lõuna-Eestis, maakondlikult enim Võru, Valga ja Hiiu maakonnas.

Iga teine internetikasutaja on AI-ga kokku puutunud

E-posti lugemisele ja sotsiaalmeedias osalemisele lisaks kasutavad inimesed aina enam internetipanga teenuseid. Analüütiku sõnul kasutab 92 protsenti internetikasutajatest pangateenuseid veebis ning kasutamisaktiivsus on ühtlane nii linnades kui ka maapiirkondades.

Avalike andmebaaside ja registrite teenuseid on kasutanud ligi pooled internetikasutajad, mõneti aktiivsemalt on seda teinud maapiirkondade elanikud. 23 protsenti internetitarbijatest on esitanud avaldusi toetuste või hüvitiste saamiseks interneti kaudu.

Esmakordselt koguti 2025. aasta uuringuga infot ka tehisintellekti kasutamise kohta. Tulemustest selgus, et pea pooled Eesti internetikasutajad on kasutanud AI-lahendusi näiteks teksti kirjutamiseks, vastuste otsimiseks või sisu loomiseks. Linnades kasutab tehisintellekti veidi üle poole internetikasutajatest, maapiirkondades on osakaal mõnevõrra väiksem, kuid erinevus ei ole suur, tõdes statistikaamet.

30 protsenti on kontrollinud internetis nähtu tõesust

Statistikaamet nendib ka, et info kontrollimisel on märgata kriitilise mõtlemise kasutamist. Vastanutest 30 protsenti on kontrollinud näiteks uudiste portaalides või sotsiaalmeedias nähtud teabe tõesust. Vastanutest 27 protsenti on otsinud täiendavat infot või kontrollinud allikaid ning enam kui kümnendik on jälginud või osalenud internetis toimuvates aruteludes. Nooremad inimesed on aktiivsemad infoallikate kontrollimisel ja sisu usaldusväärsuse hindamisel.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete seas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.