Riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku haridustöötajate, kultuuritöötajate ja sisejulgeoleku töötajate palkade tõstmine ligikaudu 10 protsendi võrra. Selleks nähakse 2026. aasta riigieelarves ette umbes 117 miljonit eurot.

Ka pensionid kasvavad vastavalt kehtivale indeksile, järgmisel aastal on kasvuks tõenäoliselt 5,4 protsenti ning riigieelarvele tähendab see lisakulu 210 miljonit eurot. Valitsus suurendab ka toimetulekutoetusteks eraldatavaid vahendeid nelja miljoni euro võrra. 

Valitsus leppis kokku ka niinimetatud maksuküüru kaotamises ja loobus tulumaksu tõstmisest kahe protsendipunkti võrra. Taastatakse üldine tulumaksuvaba miinimum 700 tasemele. Tulumaksu tõusust loobumine ja tulumaksuvaba miinimumi taastamine 700 eurole peaks majandusse jätma 780 miljonit eurot ning Eesti maksukoormus väheneb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile, märgiti valitsuse pressiteates.

Valitsuse esitatud arvutuse järgi tähendab ühtlase tulumaksuvaba miinimumi taastamine seda, et keskmise palgaga töötajale laekub aastas üle 1800 euro enam kontole.

Eelarves nähakse ette ka lisarahastus teadus- ja arendustegevusele.

Järgmise aasta riigieelarve puudujääk on 4,5 protsenti SKP-st ehk täpselt nii palju, nagu lõdvendatud reeglid Euroopa Liidus seda lubavad. Aastaks 2029 peaks puudujääk vähenema 3,6 protsendini, ütles peaminister Kristen Michal.

Kaitsekulud tõusevad viie protsendini SKP-st

2026. aasta riigieelarves on ette nähtud ka kaitsekulude tõstmine viie protsendini SKP-st, mis tähendab kaitsekulude kasvu 844,5 miljonit euro võrra.

Valitsus jätkab Ukraina sõjalist abistamist 0,25 protsendiga SKP-st. 2026. aastal on selleks ette nähtud 110,7 miljonit eurot, millest umbes 100 miljonit eurot suunatakse Ukraina võiduks vajalikeks tellimusteks Eesti kaitsetööstusele. Lisaks eraldatakse Ukraina sõjaliseks abiks 2025. aasta lisaeelarvega täiendavalt 39 miljonit eurot.

Jätkub kaitsetööstusparkide rajamine, et kohapeal alustada lõhkeaine ja laskemoona tootmist nii kaitseväe jaoks kui Eesti ekspordi kasvatamiseks. Pärnumaa kaitsetööstuspargi projekteerimiseks ja ettevalmistuseks kavandatakse ligi 50 miljonit eurot, tehased alustavad tootmist 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses.

Eesti julgeoleku kasvatamiseks tugevdatakse ka välisministeeriumi eelarvet. Täiendavalt eraldatakse 2,1 miljonit tsiviilabi andmiseks Vene agressiooniga võitlevale Ukrainale. Lisaks eraldatakse 1,8 miljonit üleilmse Ukraina ülesehitamise konverentsi ettevalmistamiseks, mis toimub Eestis 2027. aastal.

Ligi: et eelarve raamidesse saada, oli loobumisi väga palju

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et enamikule valdkondadele saab paraku osaks karm kokkuhoid.

"Kulusid oleme siiski suurendanud lisaks julgeolekule hariduse ja kultuuri valdkonnas ning sotsiaalselt eriti tundlikud valdkonnad, sealhulgas pensionid ja tervishoid, on samuti kaitstud," lausus ta.

Ligi ütles neljapäeval pressikonverentsil, et kärpeid tehti selleks, et eelarve lubatud raamidesse saada, palju. Edasi lükati kavas olnud investeeringuid ja poliitilisi algatusi.

"Väga palju loobumisi, et eelarvet raamidesse panna. Iseendale (riigile – toim.) ei ehita, remonti teeme vähem, investeeringuid lükkame edasi. Maksuraha asemel suuname investeeringutesse CO2 raha," lausus Ligi.

Investeeringute kärbetest jäävad puutumata Rail Baltic ja neljarajaliste maanteede ehitamine. 2026. aastast käivitatakse taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm, märkis valitsuse kommunikatsioonibüroo. Maanteetaristu arendamiseks, hooldamiseks ja kaitsevõimekuse parandamiseks on kavandatud 276,8 miljonit eurot, millest 65 miljonit tuleb mootorsõidukimaksust.

Eelarvega tagatakse ka rahastus Rail Baltica raudtee valmisehitamiseks aastaks 2030. Järgmisel aastal suunatakse raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu koos investeeringutega 684,2 miljonit eurot.

2026. aastal on plaanis eurotoetusi maksta kokku umbes 680 miljonit. Sellega renoveeritakse kodusid energiasäästlikumaks, ehitatakse teid ja raudteid, investeeritakse kaitseparkide baastaristusse, toetatakse Eesti põllumehi, teatas valitsus.

Palgaraha saavad juurde ka kultuuritöötajad ja treenerid

Riigieelarvega saavad palgatõusu ka kultuuritöötajad, treenerid ning laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhid. Samuti saavad lisaraha Team Estonia ja rahvusvahelised suursündmused, teatas kultuuriministeerium.

Riigilt palka saavate kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palgatõusuks ja treenerite tööjõukulude katmise toetusmeetme mahu tõusuks on üheksa miljonit eurot. 2026. aastal kasvab ministeeriumi haldusala kultuuri- ja spordiasutuste palgafond 7,5 miljoni võrra, mis võimaldab tõsta kultuuritöötaja miinimumpalka 7,5 protsenti ehk 120 euro võrra, 1600 eurolt 1720 euroni.

Treenerite tööjõukulu riiklik palgafond suureneb ühe miljoni euro võrra ehk 12,76 miljoni euroni, mis tõstab treenerite miinimumpalga 1520 euroni.

Ülejäänud lisanduvad vahendid jagunevad maakonnaraamatukogude töötajate, laulu- ja tantsupeo protsessis olevate kollektiivijuhtide ning kirjaniku- ja kunstnikupalga vahel. 

Team Estonia toetust tõsteti viimati 2023. aastal 0,5 miljoni euroga. Järgmisel aastal suureneb Team Estonia eelarve seniselt 7,7 miljonilt 9,7 miljoni euroni. Lisarahastus jaotub sportlaste, koondiste ja tugiteenuste vahel.

2026. aastal suureneb rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise meede kahe miljoni euro võrra, ulatudes nelja miljoni euroni.

Riik kärbib veel tööjõu- ja majandamiskulusid

Koalitsioon jätkab ka riigiaparaadi tööjõu- ja majandamiskulusid. Tänavu jõustunud viieprotsendisele kärpele lisandub kahel järgmisel aastal vastavalt kolme- ja kaheprotsendine kärbe.

Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks vähendatud umbes 225 miljonit eurot. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima veel 20 miljonit eurot, et mh vähendada ülekantavate vahendite mahtu.

Tervisekassa eelarvemiinust on järgmistel aastatel plaanis vähendada eelarvestrateegia prognoosiga võrreldes 70 kuni 80 miljonit eurot aastas.

2026. aastal ulatub haridus-, sise- ja kultuuriministeeriumi kogukärbe umbes 94 miljonini, millest haridus- ja teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot.

Automaks jääb siiski alles, kuid eelarves on arvestatud mootorsõidukimaksu muudatustega, mida riigikogu praegu menetleb. Muudatused vähendavad lastega perede maksukoormust kuni 100 euro võrra iga alla 19-aastase lapse kohta. Kokku jääb peredele selle tulemusel alles üle 16 miljoni euro, teatas valitsus. Teise muudatusena väheneb 2026. aastast alates väikebusside maksumäär.

Valitsus plaanib järgmise aasta riigieelarve heaks kiita järgmisel kolmapäeval, päev hiljem annab peaminister selle üle riigikogule.