Sel sügisel lisandusid Tallinna riigigümnaasiumidesse kolmandad lennud, mis tähendab, et koolid on saavutanud maksimaalse täitumuse. Kuigi nii Pelgulinna kui ka Mustamäe riigigümnaasiumi jaoks rajati uus õppehoone, on mõlemas esile kerkinud probleeme õpilaste arvu kasvamisega üle tuhande.

Näiteks on söögivahetundidel ebaharilikult pikad järjekorrad ja kõik ei pruugi jõuda sööma.

Olukorda selgitas haridusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonnajuht Raivo Trummal: "Mujal Eestis ei olegi riigigümnaasiumid niivõrd tihedalt täitunud kui just Tallinnas. Mustamäe riigigümnaasium ja Pelgulinna riigigümnaasium kasvasid ja täitusid järk-järgult. See tähendab, et igal aastal lisandus 360 õpilast, ehk siis 10 paralleeli ja see on tegelikult väga suur number."

Kuna see on üsna järsk kasv, siis on ka üsna silmanähtav, tekib kohe tunne, et on kitsas ja tihe, tõdes Trummal.

Need koolid ongi tegelikult selles mahus projekteeritud ja ehitatud ning õpilaste arv vastab sellele, mis on kavandatud, märkis ta.

"Selliseid probleeme, mis puudutavad näiteks toitlustamist, eks seda on tulnud ette igal pool Eestis ja põhimure on enamasti selles, et õpilased on kärsitud ja tahetakse kohe esimeses järjekorras sööma minna. Õpilastele on püütud selgitada, millal on mõistlik sööma minna ja kuidas sööklas käituda, et seal võimalikult kiiresti toitlustus käiks," ütles Trummal.

"Aga mis seal salata, eks on tulnud ka teha kohandusi koolides, näiteks algul kavandatud toidujagamise süsteemi on ümber sätitud, lette on pikendatud ja pandud lisamarmiite, lähtudes toitlustaja soovitustest, kuidas saaks toitlustust võimalikult kiirelt ja valutult läbi viia," selgitas Trummal.

Mustamäe riigigümnaasiumis on murekohaks kerkinud ventilatsiooniprobleemid.

Trummali kinnitusel ei ole tegu koolimaja ehituse planeerimisel tehtud vigadega.

"Eeskätt mul tuleb kohe meelde õpetaja tuba näiteks, kus tõesti esmakordselt on nüüd 70 õpetajat ühes ruumis. Muusikaklassis toimub lisaks igapäevasele õppetööle ka koorilaul ringina ja kuna seal osaleb rohkem õpilasi, siis seal on õhuprobleeme esinenud. Aga ma tean, et selle probleemiga tegeletakse. Kool on igal aastal tegelenud mõõdistusega ja siiamaani on need näidud olnud nõuetele vastavad, aga minu teada just praegu kavandatakse uusi mõõdistamisi. Ei saa ju välistada ka, et nagu nende tehnosüsteemidega ikka, kuskil võib-olla vajavad seadmed reguleerimist või seadistamist," ütles Trummal.

Pelgulinna riigigümnaasiumisse on võetud üksjagu lisatuge vajavaid õpilasi, kellega tuleb rohkem individuaalset tööd teha. Koolimajas ei ole aga selleks piisavalt sobivaid kohti, rääkis Trummal.

"Napib neid väikseid ruume, mis on vajalikud nõustamiseks ja tugispetsialistide tööks. Seda me arutame just meie ehitusinimestega, et mida seal on võimalik kohandada," ütles Trummal. "Praeguseks on juba otsustatud, et on kaasatud sisearhitekt, kes vaatab oma pilguga üle, mis seal annaks sättida, et need ruumid vastavad rohkem kooli vajadustele."

Samuti on avalikkusestki läbi käinud mure, et Pelgulinna kooli õpilased ei mahu koolipäeva lõppedes kõik linnaliinibussidesse. Selle küsimuse lahendamisega tegeletakse koostöös linnaga, kinnitas Trummal.

Muust Eestist rääkides saab esile tuua Tartumaa riigikoole, kus on gümnaasiumikohtade puudusel avatud lisaklasse.

"Seal ei ole mingeid suuremaid probleeme veel tekkinud, aga need võivad tekkida, kui avame kuskil mõne lisaklassi, mida algul võib-olla ei olnud mõeldud," ütles Trummal. "Hea näide on siin Tartu Tamme gümnaasium. Siis võivad kohe tekkida kitsaskohad kuskil mujal, kas või tualettruumides, sööklas..."

"Nüüd me oleme Nõo reaalgümnaasiumis avanud õpilastele lisaklassid ja kuna kool jagab sööklat põhikooliga, siis võivad tekkida probleemid. Aga siin pole muud teha, kui katsuda juba ennetavalt niimoodi sättida, et neid probleeme ei tekiks," lisas ta.

"Üldiselt on riigigümnaasiumidel õpikeskkond väga hea ja need probleemid ei ole sellised, et väga palju peaks kurtma," märkis Trummal.