Kaks aastat tagasi hakkas riigiprokuratuur uurima, kas Eesti rahvalt Ukraina abistamiseks ligi 7 miljonit eurot kogunud Slava Ukraini tegevus oli korrektne.

Prokuratuuri hinnangul tekitas MTÜ juht ja asutaja Johanna Maria Lehtme oma Ukraina lähedase Hennadi Vaskivi ettevõtetega tehtud tehingutega rohkem kui 450 000 eurot kahju. Tänavu augustis esitati Lehtmäele süüdistus usalduse kuritarvitamises ja omastamises. Kuigi paljud annetajad tundsid, et neilt on Lehtme raha välja petnud, siis kelmuses teda ei süüdistata. Omastamise korral on maksimaalne karistus kuni kaks aastat vangistust, kelmuse puhul aga kuni neli.

"Eesti õigusruum ei võimalda kelmuse kahtlustust sellistel asjaoludel Johanna Maria Lehtmele esitada. Kelmus oma koosseisu puhul tähendab seda, et kannatanu ehk selle vara kandja on viidud eksimusse. Seda ei ole siin tehtud.1 Meie etteheide täna on see, et MTÜ-le liikunud varasid ei kasutatud otstarbekalt. Me ei heida ette seda, et neid heategevusi, neid programme ei oleks üldse ellu viidud ja avalikust oleks selles osas eksitatud," rääkis riigiprokurör Sigrid Nurm.

Lehtme osales kohtuistungil videosilla vahendusel, kaitsja sõnul viibis ta välismaal. Kui tema kaitsja Dmitri Teplõhh esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis ütles Lehtme, et ei tunnista end süüdi ning toetab menetluse lõpetamise taotlust, kuna see on kõige mõistlikum lahendus.

"Süüdistus on täiesti alusetu ja tõendamata. Kui me vaatame usaldusekuritarvitamise koosseisu, siis selleks peab olema varaline kahju just Slava Ukraini varalistele huvidele. Olukorras, kus prokuratuur esimeses episoodis toob välja, et IC Construction tegi autode ümberehitust hinnaga 3500 eurot, siis samas enne seda süüdistust Eestis tehti neid autode ümbertegemise ja need kulud olid 6000 eurot tükk. Ühelt poolt on Eestis tehtavad kulud 6000 eurot ja teisel pool on Ukrainas 3500 - mina ei näe siin antud olukorras üldse kahjumit," rääkis Lehtme kaitsja Dmitri Teplõhh.

Kui augustis otsustas Slava Ukraini üldkogu, et Lehtmelt 450 000 eurot välja ei nõuta ja ühing likvideeritakse, siis nüüd oli laual variant likvideerimisprotsessi peatamine. Üheteistkümneliikmelisest üldkogust enamus otsustas siiski likvideerimisega jätkata ja seega loobuti võimalusest kannatanuna osaleda kohtuprotsessil, kuigi mitmed firmad pakkusid võimalust MTÜ-le tasuta õigusabi.

"Kohtuprotsessis kannatanuna osalemine oleks olnud eelkõige moraalne ehk ta tuleb sellest moraalsest vastutusest, mis meil on annetajate ees. Kas tegelikult kohus raha välja nõuaks, ma ei oska öelda. Ma rõhun lihtsalt punktile, et enne kui kohus pole öelnud, kuidas asi on, ei saa meie öelda, et meid see ei huvita ja me peame kuni lõpuni sellega minema, sellepärast et annetajad on meile raha usaldanud," rääkis Slava Ukraini nõukogu liige Ilmar Raag.

Süüdimõistmise korral vangi Lehtme tõenäoliselt ei lähe.

"Kui me vaatame kohtupraktikas sarnaseid kaasuseid, ma mõtlen usalduse kuritarvitamise, omastamise kontekstis, mitte MTÜ-de kontekstis, siin see on meil täna selline pretsedenti loov kaasus, siis reaalset vangistust Johanna Maria Lehtmäele ei ole võimalik mõista, Me saame rääkida tingimuslikust karistusest," lausus Nurm.

Kohtus hakkab Lehtme süüdistust arutama aasta pärast ehk 2026. aasta septembris.

Riigiprokuratuur alustas Lehtmega seotud kriminaalmenetlust 2023. aasta mais. Kaks aastat kestnud rahvusvahelise kriminaalmenetluse tulemusena koostas keskkriminaalpolitsei koostöös Ukraina kolleegidega mahuka toimiku, mille põhjal koostatud süüdistusakt saadeti augusti alguses üldmenetluses Harju maakohtusse.

Süüdistuses heidetakse MTÜ Slava Ukraini ühele asutajale ja endisele juhile Johanna-Maria Lehtmele ette MTÜ usalduse kuritarvitamist ning annetusrahade omastamist suures ulatuses.