Washington kehtestas sanktsioonid juba jaanuaris, kuid Trumpi administratsioon lükkas nende jõustamist pidevalt edasi. Serbiale antud armuaeg sai aga sel nädalal otsa ja neljapäeva hommikul jõustusid NIS-i vastased sanktsioonid. 

"USA rahandusministeeriumi erilitsentsi, mis võimaldab takistamatut äritegevust, ei ole veel pikendatud," teatas neljapäeval NIS. 

Horvaatia torujuhtmeoperaator Janaf teataski neljapäeval, et peatas naftatarned ning otsib NIS-i asemele uusi kliente. 

Serbia tähtsaim rafineerimistehas ei saa nüüd enam hankida uusi toornafta tarneid ega täita muid ärilisi kohustusi. Serbia president Aleksandar Vucic on varem öelnud, et tehasel on varusid, millest piisab kuni 80 päevaks.

56,2 protsenti NIS-i aktsiatest kuulub Gazprom Neftile (Gazpromi tütarfirma – toim ) ning ühele teisele Vene energiafirma tütarettevõttele. Serbia valitsusele kuulub 30 protsenti tehase aktsiatest.

Vucic ütles eelmisel nädalal, et Moskva tegi ettepaneku vähendada oma osalust NIS-is alla 50 protsendi. Venemaa oleks selle käigus müünud 11-protsendilise osaluse USA investorile. Veidi hiljem avaldas Vucic siiski kahtlust, et ameeriklased selle pakkumise vastu võtavad. Samas on Vucic välistanud ka NIS-i riigistamise.