"On avaldusi, et kõik see tuleb ära teha 2026. aasta lõpuks. Aga minu teada tuleb see kõik ellu viia kuus kuud enne EL-iga liitumist," ütles Serbia parlamendi diasporaa ja välisserblaste komisjoni juht Dragan Stanojević intervjuus Vene ajalehele Izvestija. Tema sõnul on Belgrad Euroopa Liitu pääsemisest siiski veel kaugel ja viisavabaduse enneaegne kaotamine võib kahjustada riigi majandust, vahendas väljaanne The Moscow Times.

Serbia esitas Euroopa Liiduga liitumise taotluse 2009. aastal ja sai kandidaatriigi staatuse 2012. aastal. Venemaa ja Serbia vahel kehtestati kahepoolne viisavabadus 2009. aasta juulis. See võimaldab mõlema maa kodanikel vabalt viibida teises riigis ilma viisata kuni 30 päeva.

Serbia välisministeerium on teatanud, et Belgrad sünkroniseerib oma viisapoliitika Euroopa Liidu omaga 2026. aasta lõpuks. 2023. aastal kaotasid Serbia võimud viisavabaduse Kuubaga ja peatasid lennud sellesse riiki. Seejärel kehtestati viisad Katari, Kuveidi, Mongoolia ja Omaani elanikele.

EL suurendas survet Serbiale ka sellega, et nõudis Vene kodanikele väljastatavate elamislubade ja kodakondsuste arvu vähendamist. Stanojevic märkis, et Brüssel nõuab Belgradilt väljastatavate viisade arvu vähendamist 50 protsendi võrra ja ähvardas tühistada viisavabaduse EL-iga, kui see seda ei tee.

Izvestija andmetel nõuab Brüssel ka, et Serbia loobuks otselendudest Venemaale ja gaasilepingust Gazpromiga.

Samal ajal on Euroopa Liidul võimalus Serbiat mõjutada ka liitumiseks vajalikele reformidele antavate toetuste näol. Aprilli lõpus külmutas Brüssel selle programmi raames Serbiale eraldatud 1,5 miljardit eurot toetusi. Kuna praeguseks moodustavad EL-i riigid üle 60 protsenti Serbia väliskaubandusest ning viisanõuete taaskehtestamine kahjustab ettevõtjaid, logistikuid ja tuhandeid Serbia kodanikke, kes töötavad EL-is.

Serbia Eurointegratsioon on viimasel ajal takerdunud, osaliselt Belgradi keeldumise tõttu ühineda Venemaa-vastaste sanktsioonidega ja katkestada suhted Moskvaga. Samal ajal püüab Belgrad distantseeruda oma kuvandist Venemaa liitlasena.

Serbia on deklareerinud oma toetust ukrainlastele. Mullu juunis külastas president Aleksandar Vučić Ukraina sadamalinna Odessat, kinnitades Serbia täielikku toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele. Mai lõpus Prahat külastanud Serbia parlamendi spiiker Ana Brnabić teatas, et Serbia ei pea Venemaad vennasriigiks ja mõistab hukka tema rünnaku Ukrainale. Mais osales Serbia esimest korda NATO-ga peetud ühistel sõjaväeõppustel.