Spaade majutuskohtade arv suureneb lähiaastail veel viiendiku võrra
Eestisse on lähiaastatel kerkimas terve rida uusi spaahotelle, mis tõstab majutuskohtade arvu viiendiku võrra. Tegelikult on spaahotelle Eestis juba piisavalt, uued spaad saaksid kliente juurde välisturistide arvelt, kelle suurt kasvu aga praegu näha pole.
Hestia Hotel alustas Haapsalu Spa laiendamist uue hotellikorpuse ehitusega. Lisaks hotellile kasvab märkimisväärselt ka vee- ja saunaspaa ning konverentsiala.
"Ei ole mõtet ehitada lisa hotellitube, kui spaa ei tule oma võimekusega järele, eestlane on spaainimene, saunainimene. Ta väga hindab seda ja meie kliima ju annab selleks igati põhjust. Täna Haapsalus on kvaliteetse spaa turu puudus ja see, et sinna lähiajal on juurde tulemas spaahotell, on igati väärt konkurents, see aitab ka madalperioodil näiteks restoranidel oma uksi lahti hoida," rääkis Hestia Hotel Grupi tegevjuht Kaisa Mailend.
Esmaspäeval pandi Viljandis nurgakivi järve äärde kerkivale spaahotellile, suvel räägiti Elvasse rajatavast spaast. Uusi arendusi on tulekul Loksale ja Ida-Virumaale. Peipsi põhjarannikule kerkib juba Loodusspaahotell. Estonia Spa hotelli juht Andrus Aljas ütles, et spaahotelle on juba praegu Eestis piisavalt.
"Ma just lõin kokku, et Eestis suuri spaahotelle nii palju, et meil on kokku ligi 4000 hotelli- või spaahotellituba pakkuda. Mis tähendab seda, et kui igas toas on kaks klienti, siis meil jätkub teenust ligi 8000 inimesele korraga üle Eesti. Ja kui neid (majutuskohti) nüüd päris palju juurde tuleb, ligi 20 protsenti, siis jah, läheb (turul) kitsaks," lausus Aljas.
Hotellide liidu juht Madis Laid ütles, et Eestis on pakkumine suurem kui nõudlus ja kasv saaks tulla ainult välisturistide arvelt.
"Võrdluses Lääne-Euroopaga, kus turismiprobleemid on vastupidised, kus me räägime ületurismist, pigem vaadatakse, kuidas saaks piirata (turismi), siis Eestis see kasv on ikkagi alla viie protsendi, väga tagasihoidlik. Kui ettevaatavalt mõelda järgneva viie aasta horisondis, siis täna me näeme küll, et pakkumine on piisav," lausus Laid.
Spaahotell aitaks regionaalsele arengule kaasa, ütles Mailend. Samas rajatakse Ida-Virumaale spaasid õiglase ülemineku fondi toel, see aga tekitab ebatervet konkurentsi.
"Kui üks kolmandik (investeeringust) tuleb kuskilt fondist, siis võib-olla on kiusatus arendusi ja plaane kuidagi lihtsamini ellu viia. Aga numbrid tulevad ju hiljem, ja ma tõesti tunnetan, et võib-olla teised piirkonnad selle tõttu oma arenduste või projektide osas jäävad natuke vaeselapse ossa," lausus Mailend.
Toimetaja: Marko Tooming
