Sel nädalal toimuvad kohalikud valimised on paljudele esimesed, kus nad hääletada enam ei saa. Mitmes linnas ja vallas on hääleõigusest ilma jäetud suur osa elanikkonnast.

Teatavasti muutis riigikogu kevadel põhiseadust nii, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel võeti hääleõigus kolmandate riikide kodanikelt ja alates järgmistest valimistest ka kodakondsuseta isikutelt.

Kohtla-Järve linnavolikogu esitas riigikohtule taotluse tunnistada need muudatused põhiseadusevastaseks. Volikogu leidis, et muudatused lõhuvad KOV-i ja elanikkonna vahelise sideme. Nii jääks Kohtla-Järvel hääleõiguseta jääb ligi pool alalistest elanikest (kolmandate riikide kodanikke on linnas 28,78 protsenti ning koos kodakondsuseta isikutega kokku 48,32 protsenti).

Riigikohus jättis Kohtla-Järve linnavolikogu taotluse rahuldamata. Riigikohus analüüsis, kas ja millal saaks põhiseaduse muutmine olla õigusvastane, st põhiseadusega vastuolus.

Esiteks märkis riigikohus, et riigikogu võib kujundada KOV-e puudutavaid norme põhiseaduses ümber, järgides korrakohast menetlust. See tähendab, et põhiseaduse muutmine oleks õigusvastane siis, kui rikutaks põhiseaduse muutmise korda. Sellist olukorda praegu ei esinenud.

Kohtla-Järve linnavolikogu tugines küll nõudele, mille järgi ei tohi valimisi puudutavaid olulisi norme üldjuhul muuta vähem kui aasta enne valimisi. Selline reegel on kirjas Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni valimiste hea tava koodeksis.

Riigikohus leidis, et selle nõude rikkumine ei ole piisav, et lugeda põhiseaduse muudatust lubamatuks. Nimelt on põhiseaduse muutmiseks ette nähtud range menetluskord, kus on vaja leida laia poliitilist toetust. Samuti aitas muudatuse negatiivset mõju leevendada aktiivne ühiskondlik arutelu.

Teiseks ei tohi riigikogu põhiseadust muutes minna vastuollu nende sätetega, mida saab muuta üksnes rahvahääletusel (põhiseaduse § 162). Nende hulka kuulub ka demokraatia põhimõte (§ 1).

Riigikohtu arvates ei ole valimisõiguse andmine üksnes kodanikele demokraatia põhimõttega vastuolus. Põhjenduseks tõi riigikohus, et valimisõigus on poliitiline põhiõigus ning rahvusvaheline õigus ei nõua, et Eesti annaks hääleõigust mittekodanikele.

Riigikohtu esimese järeldusega tuleb nõustuda. Veneetsia komisjoni soovitus ei ole Eestile siduv ning kindlasti on põhiseaduse sätted selle suhtes ülimuslikud. Põhiseaduse muutmise kavatsus oli teada juba enne muudatuse vastuvõtmist ning kõigil oli võimalik jälgida debatti, mis sellega kaasnes. Seega ei olnud muudatus ootamatu.

Riigikohtu teine järeldus on minu arvates problemaatilisem. Demokraatia on põhiseaduse üks aluspõhimõtetest. Kuigi riigikohus ei ole seda ise kinnitanud, on õigusteoorias tunnustatud, et põhiseaduse aluspõhimõtteid muuta ei tohi. Rakendades analoogiat Theseuse laevaga võib öelda, et põhiseaduse aluspõhimõtteid muutes ei parandata enam olemasolevat paati, vaid ehitatakse uus.

Riigikohus vaatas Kohtla-Järve linnavolikogu taotluse läbi nn konkreetse normikontrolli menetluses. See tähendab, et tema pidi võtma arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Selguse huvides oleks see, kui riigikohus ütleks, kas demokraatia on Kohtla-Järve näitel tagatud ka siis, kui kohalikel valimistel ei saa hääletada pool linna alalistest elanikest. Riigikohus ei ole seda kahjuks teinud ega ka öelnud, kas selline teemapüstitus on asjakohane või mitte.

Selge vastuseta on jäänud ka küsimus, kas KOV ise saab üldse demokraatia põhimõttele tugineda. Kas kohaliku omavalitsuse volikogu on siis piisavalt esinduslik, et üldse saada otsustada kohalikke küsimusi? Kas olukord oleks teistsugune, kui linnavolikogu asemel oleks riigikohtusse pöördunud mõni kohalik elanik, kellelt valimisõigus ära võeti?

Vastuseid neile küsimustele peame paraku veel ootama.

On mõistetav, et riigikohus peab oma seisukohtades olema ettevaatlik ega soovi üldistatud hinnanguid anda. Teistpidi eelnes valimisõiguse piiramisele terav avalik arutelu. Sellises olukorras on vajadus õigusliku selguse järele suurem.

Raske on mitte nõustuda Kohtla-Järve linnavolikoguga selles, et kohaliku omavalitsuse põhialused on usaldus, kaasatus ja esindatus. Volikogu arvates kahjustavad põhiseaduse muudatused oluliselt usaldust avaliku võimu vastu ja võivad lõhkuda KOV-i ja elanikkonna vahelise sideme.

Riigikohtu otsusest tuleneb, et see on siiski poliitiline, mitte õiguslik küsimus. Teisisõnu, kui sa pole põhiseaduse muudatustega rahul, siis tuleb seda väljendada mitte kohtus, vaid valimiskasti juures. Milliseks sellise poliitika mõju kujuneb, näitavad sellel nädalal toimuvad valimised.