Oluline sõjas esmaspäeval, 27. oktoobril kell 19.40:

- Moskva piirkonda tabas droonirünnak;

- Ukraina väed vabastasid küla Dnipropetrovski oblastis;

- Ukraina teatas 45 miljonit maksva Vene õhutõrjesüsteemi hävitamisest;

- Ukraina saatis Pokrovskisse tunginud Vene üksuste tõrjumiseks lisavägesid;

- Ukraina lõikas Belgorodi paisu kahjustades ära Vene vägede varustustee;

- EL keskendub tulevikus Ukraina toetamisel Venemaa varadele;

- Zelenski: Ukraina ja Euroopa valmistavad ette kiiret rahuplaani;

- Ukraina tappis sõjakuritegudega seotud Vene kindrali leitnandist poja;

- Zelenski: rakettide Flamingo tootmise probleemid on lahendatud;

- Venemaa teatas veel kolme Ukraina küla vallutamisest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 800 sõdurit.

Moskva piirkonda tabas droonirünnak

Väljaanne Ukrainska Pravda vahendas, et Moskva piirkonda tabas droonirünnak ja sotsiaalmeedias teatati mitmetest plahvatustest. 

Sotsiaalmeediakanali Astra andmetel teatasid kohalikud elanikud plahvatustest Moskva oblasti eri piirkondades. Ka Venemaa pealinnas teatati plahvatustest. 

Pühapäeva õhtul teatas Moskva linnapea Sergei Sobjanin, et Vene õhutõrje lasi alla Moskvasse teel olnud droonid. 

Russian anti-drone technical scrambled to guard the Kremlin after Ukrainian drones were spotted near Moscow tonight. pic.twitter.com/NXccrXmMu6

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 26, 2025

Ukraina väed vabastasid küla Dnipropetrovski oblastis

Ukraina sõdurid puhastasid Dnipropetrovski oblasti Oleksandrohradi sektoris Vene sissetungijatest Jehorivka küla ja heiskasid seal Ukraina riigilipu, vahendas esmaspäeval Ukrinform.

Ukraina teatas 45 miljonit maksva Vene õhutõrjesüsteemi hävitamisest

Ukraina luureüksused hävitasid Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi Buk-M3, mille väärtus on 45 miljonit dollarit, vahendas esmaspäeval Ukrinform.

❗️Ukrainian military personnel from the 15th Separate Artillery Reconnaissance Brigade "Black Forest" struck a Russian Buk-M3 air defense system using a kamikaze drone pic.twitter.com/vo2E2gZ2It

— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) October 25, 2025

"Brigaadi Must Mets luureüksus tuvastasid järjekordse Venemaa õhutõrjesüsteemi ja suunasid sellele tule. Hävitatud õhutõrjeüksuse väärtus on hinnanguliselt 45 miljonit dollarit," seisis avalduses.

Ukraina saatis Pokrovskisse tunginud Vene üksuste tõrjumiseks lisavägesid

Ukraina on saatnud oma positsioonide tugevdamiseks strateegilise tähtsusega Pokrovski linna lisavägesid, kuna Vene üksused on linna tunginud, teatas Kiievi esmaspäeval.

Ukraina õhudessantvägede 7. kiirreageerimisüksus teatas, et linnalahingute jätkudes on Ukraina üksuste positsioone linnas viimastel päevadel tugevdatud.

"Linna sisenenud okupandid ei püüa linnas positsioone hoida, vaid kavatsevad edasi liikuda põhja poole," teatas üksus Facebooki postituses. "Seda tehes tahab vaenlane meie kaitsevägesid laiali tõmmata ja maismaa logistikakoridore blokeerida."

Ukraina peastaabi teatel on väikeste jalaväegruppidena linna infiltreerunud umbes Vene 200 sõdurit, kes astuvad Ukraina vägedega lahingusse käsirelvi ja droone kasutades.

Ukraina vastutegevus takistab Vene sõduritel Pokrovskis edasi liikuda ja oma positsioone kindlustada, kuid Ukraina sõjaväe teatel on lahingutegevus linnas väga dünaamiline ja intensiivne.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et Venemaa on koondanud oma peamise löögijõu Pokrovski vastu. "Linnas ja linna lähistel käib äge võitlus... Logistika on keeruline. Kuid me peame jätkama okupantide hävitamist," ütles ta.

Venemaa kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et tema rünnakgrupid üritavad linna raudteejaama lähedal edasi liikuda.

Pikka aega lahingute keskpunktiks olnud Pokrovsk on endiselt üks rinde keerulisemaid piirkondi, kus Venemaa on suurendanud pealetungioperatsioone ja koondanud linna ümber suure hulga isikkoosseisu, et sundida Ukraina vägesid taganema.

Eelmise nädala jooksul laiendas Ukraina avatud lähtekoodiga kaardistusprojekt Deep State halli ala Pokrovskist edelasse ja näitab nüüd umbes viiendikku linna lääne- ja lõunaosast vaidlusalusena.

Venemaa on juba kuid püüdnud okupeerida linna, mis on Ukraina kaitseliinide võtmeelement, pidades seda Donetski oblasti täielikuks vallutamiseks otsustavaks punktiks. Praegu on Venemaa valduses umbes 75 protsenti Donetski oblastist. Ukraina käes on endiselt umbes 6600 ruutkilomeetrit.

Vene sõdurid on väiksemas ulatuses Pokrovskisse ka varem tunginud. Juulis sisenesid Vene väed linna edelaossa suvise pealetungi ajal, kuid Ukraina väed tõrjusid sissetungi.

Sellest ajast alates on väikesed Vene sabotaaži- ja jalaväerühmad üritanud linna tungida "täieliku infiltratsioonitaktika" abil, kuigi Ukraina on teatanud nende katsete tõrjumisest.

Venemaa on Pokrovski pealetungis kandnud suuri kaotusi. Ukraina peastaap teatas ainuüksi viimase kümne päeva jooksul 1756 Vene sõjaväelase ja 75 erineva sõjatehnika ühiku hävitamisest.

Ukraina lõikas Belgorodi paisu kahjustades ära Vene vägede varustustee

Ukraina rünnak Venemaal Belgorodi lähedal asunud veepaisule tekitas üleujutuse, mis väidetavalt lõikas ära Vene üksused, mis ületasid Siverski Donetsi jõe Ukraina linna Vovtšanski lähedal Harkivi oblastis, teatas Ukraina 16. armeekorpus.

Rünnak kahjustas Belgorodi veehoidlal asunud paisu, mis asub Ukraina piirist põhja pool. Üleujutus on häirinud Venemaa logistikat ja jätnud mitu Vene üksust Ukraina poolele jõge ilma turvaliste varustusliinide või abivägedeta, seisab raportis.

"Peamine on see, et vaenlase logistika on muutunud oluliselt keerulisemaks. Seega on üksused, kellel õnnestus Siverski Donets ületada, oma põhijõududest sisuliselt ära lõigatud," öeldi teates.

"Seega eeldame, et [sõjavangide] vahetusreservi täiendatakse," lisati teates, viidates Vene sõdurite vangistamise võimalusele.

Vovtšansk oli Venemaa okupatsiooni all kuni 2022. aasta septembrini, mil Ukraina väed linna vabastasid, kuid pärast Venemaa uut pealetungi 2024. aasta mais, sundides paljusid elanikke oma kodudest põgenema, on linna juures taas ägedad lahingud. Linn on osaliselt Vene vägede poolt okupeeritud.

Ukraina droonivägede ülem, polkovnik Robert Brovdi kutsungiga Madjar, kinnitas pühapäeval, et tammi ründasid Ukraina väed.

Belgorodi kuberner Vjatšeslav Gladkov tunnistas, et edasiste üleujutuste ja kahjustuste oht on võimalike jätkurünnakute tõttu endiselt olemas. "On oht, et vaenlane võib proovida uut rünnakut tammi täielikuks hävitamiseks. Kui see juhtub, on üleujutusoht Harkivi poolel asuval lammipiirkonnal, samuti meie kohalike asulate mitmetel tänavatel, kus elab umbes 1000 inimest," ütles ta 25. oktoobril.

EL keskendub tulevikus Ukraina toetamisel Venemaa varadele

Euroopa Komisjoni esindaja rõhutas, et Ukrainale rahalise toetuse andmisel aastatel 2026–2027 on peamine fookus külmutatud Venemaa varade kasutamise võimalustel.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho kinnitas seda esmaspäeval Brüsselis, kui vastas pressikonverentsil küsimusele, milliseid võimalusi Euroopa Komisjon kaalub vastavalt Euroopa Ülemkogu suunistele, mis ta sai eelmisel neljapäeval Brüsselis toimunud liikmesriikide juhte koondavalt ülemkogult.

Pinho meenutas, et Ülemkogu järeldustes on väljendatud Euroopa Liidu juhtide selge pühendumus Ukraina rahaliste vajaduste rahuldamisele aastatel 2026 ja 2027.

"Euroopa Ülemkogu on jätkuvalt pühendunud Ukraina rahaliste vajaduste rahuldamisele. Ja just selles kontekstis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles pakkuma välja võimalusi," märkis ta.

Sellega seoses oli komisjoni president Ursula von der Leyen ülemkogu järgsel pressikonverentsil küsimustele vastates samuti väga selge, öeldes, et loomulikult on alati ka teisi võimalusi peale külmutatud varade kasutamise, kuid tähelepanu keskmes on endiselt külmutatud vara.

Ta rõhutas, et kuigi komisjon võib kaaluda ka teisi võimalusi, peab tähelepanu keskmes olema külmutatud varade kasutamine.

Pressiesindaja selgitas ka, et järgmine samm oleks Euroopa Komisjoni poolt võimaluste pakkumine, mille järel neid arutatakse ja loodetavasti tehakse lõplik otsus järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Pinho täpsustas, et viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel ei teinud komisjon mingeid ettepanekuid, kuid arutati erinevaid võimalusi. Ta kordas, et Euroopa Ülemkogu on kinnitanud oma pühendumust Ukraina kiireloomuliste finantsvajaduste rahuldamisele aastatel 2026–2027.

Zelenski: Ukraina ja Euroopa valmistavad ette kiiret rahuplaani

Ukraina ja Euroopa liidrid valmistavad järgmise 7-10 päeva jooksul ette lühiplaani relvarahu kehtestamiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuus uudisteportaalile Axios.

Pärast Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist 17. oktoobril Valges Majas, tegi Briti peaminister Keir Starmer ettepaneku esitada rahualgatus Trumpi Gaza-plaani eeskujul.

Zelenski arutas seda ideed eelmisel nädalal Briti valitsusjuhi ja teiste Euroopa liidritega. Ta ütles neile, et olukord Gazas ja Ukrainas on erinev, kuid lisas, et on valmis ettepaneku kallal töötama.

Ukraina presidendi sõnul peaks plaan olema lühike ja vaba ebavajalikest üksikasjadest.

"Mõned kiired punktid. Näiteks relvarahu plaan. Me otsustasime, et töötame selle kallal järgmise nädala või 10 päeva jooksul," ütles Zelenski.

Ta väljendas ka skepsist Vene režiimi juhi Vladimir Putini valmisoleku suhtes nõustuda mis tahes rahuettepanekuga.

Zelenski nimetas kohtumist Trumpiga konstruktiivseks, kuid möönis, et see ei olnud kerge.

"Minu kõnelused president Trumpiga oli osa surve avaldamisest Venemaale. Ma arvan, et ta tahab neile survet avaldada, kuid ta ei tahtnud eskalatsiooni või sulgeda akent diplomaatiale," lisas Ukraina president.

Zelenski sõnul ütles Trump, et me peame külmutama praeguse olukorra ja rääkima.

Ta rõhutas, et ka USA välisministri Marco Rubio ja Vene välisministri Sergei Lavrovi jutuajamine ei andnud häid tulemusi.

"Nii palju kui ma tean ei olnud Rubio ja Lavrovi jutuajamine positiivne. Nad tegid seda sama pärast Alaskat. See on kolmas või neljas kord, kui Putin ja tema inimesed ei nõustu sellega, mida Trump ütleb," lausus Zelenski.

Presidendi väitel oli Ukraina luure avastanud, et Putin oli oma kaasvõitlejate ees eraviisiliselt hoobelnud, et Venemaa okupeerib kogu Ukraina Donbassi piirkonna 15. oktoobriks. Seda aga ei juhtunud.

"Venemaa ei saa seda teha. Tal ei ole piisavalt inimesi. Tema tugevad pataljonid on hävitatud. Täna me oleme lahinguväljal enamasti samas kohas, kus seisime viimased 2-3 kuud tagasi," lisas ta.

Zelenski sõnul on Ukraina kindralid talle öelnud, et Venemaa on sel aastal kaotanud tapetute ja haavatutena 346 000 sõjaväelast. See on pea sama suur arv inimesi, kui Venemaa suutis samal ajal mobiliseerida.

Ukraina tappis sõjakuritegudega seotud Vene kindrali leitnandist poja

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GUR) võitlejad tapsid sõjakuritegudega seotud Vene kindralleitnandi Arkadi Marzojevi poja leitnant Vassili Marzojevi, kes oli ühe desaantvägede polgu rühmaülem.

Kindral Arkadi Marzojev on Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna 18. üldvägede armee ülem, Ukraina andmetel on ta seotud Hersonis Ukraina tsiviilisikute vastu sooritatud sõjakuritegudega.

"15. oktoobril 2025 avastasid Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse drooniüksuse võitlejad Zaporižžja rinde sektoris õhuluure käigus Venemaa okupatsiooniväe droonioperaatorite positsiooni Vassõlivka rajoonis Plavni küla lähedal. Luurepersonali poolt edastatud koordinaatidele lasti edukalt välja liugpomm, mille eesmärk oli Vene mõrvarid segadusse ajada," teatas GUR esmaspäeval oma Telegrami kanalis.

"Rünnaku ajal viibis positsioonidel moskoviitide leitnant Vassili Marzojev, Vene okupatsiooniarmee 7. õhudessantvägede diviisi 108. polgu rühmaülem," lisati teates.

GUR avaldas ka video liugpommi kukkumisest Vene väe positsioonile.

Footage of elimination of Lieutenant Vasily Marzoyev, son of Lieutenant General Arkady Marzoyev, Commander of the 18th Army of the RF, by KAB.

He led a UAV crew detected by aerial reconnaissance in the village of Plavni, Vasylivka district, Zaporizhzhia region

❤️❤️❤️ pic.twitter.com/wNMNkWcLRV

— Гакрукс (@Gakruks1) October 27, 2025

Zelenski: rakettide Flamingo tootmise probleemid on lahendatud

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et kaugmaarakettide Flamingo tootmisega on olnud mõningaid probleeme, kuid kinnitas telefoniusutluses TSN TV saatejuhi Alla Mazuriga, et riiklik tellimus valmib selle aasta lõpuks täielikult.

"Flamingo tootmisega oli tehnoloogiline probleem. Partnerite rahastamises on viivitus, mida lahendatakse," ütles Zelenski.

Samas lisas Ukraina president, et riiklik tellimus valmib detsembri lõpuks.

Portaal Unian teatas juba varem, et Tšehhis kogus algatus "Kingitus Putinile" vähem kui 48 tunniga Flamingo-raketi tootmiseks vajaliku rahalise toetuse.

Algatuse korraldaja Martin Ondráček on juba teatanud, et alustab tootjaga uut läbirääkimiste vooru edasise koostöö osas. 

Venemaa teatas veel kolme Ukraina küla vallutamisest

Venemaa teatas esmaspäeval, et on Ukrainas vallutanud veel kolm küla, püüdes rahuprotsessi pidurdades oma eelisseisundit lahinguväljal maksma panna.

Vene kaitseministeerium teatas sotsiaalmeedia postituses, et nende üksused on hõivanud Novomõkolajivka ja Prõvilne asulad okupeeritud Zaporižžja oblastis ning Jehorivka Dnipropetrovski oblastis.

Venemaa peab Ukraina lõunaosas asuvat Zaporižžja oblastit enda omaks, kuid ei ole esitanud ametlikku nõuet Dnipropetrovski oblastile, kuhu Vene väeüksused tungisid esimest korda selle aasta alguses.

Kuigi Venemaal on rindel ülekaal elavjõus ja relvastuses, on nende territoriaalne edasiliikumine olnud aeglane ja kulukas.

AFP analüüs, mis tugineb Critical Threats Projectiga koostööd tegeva Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetele, näitab, et viimase aasta jooksul on Vene armee vallutanud umbes 6000 ruutkilomeetrit ehk ühe protsendi Ukraina territooriumist.

Ukraina armee teatas nädalavahetusel, et umbes 200 Vene sõdurit on sisenenud Pokrovski linna, mida Moskva on püüdnud kuude kaupa ümber piirata ja vallutada.

Venemaa on koondanud linna ümber oma peamise ründejõu, tekitades keerulise olukorra, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval.

Venemaa sihib ka Kupjanskit, strateegiliselt olulist linna Kirde-Ukrainas Harkivi oblastis.

Pärast selle aasta diplomaatilist aktiivsust ning Venemaa ja Ukraina esimesi otsekõnelusi enam kui kolme aasta jooksul on püüdlused sõja lõpetamiseks soikunud ja edasiminekust on vähe märke.

USA president Donald Trump tühistas eelmisel nädalal kavandatud tippkohtumise Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga ja kehtestas Moskvale oma esimese olulise sanktsioonipaketi, mis on suunatud kahe suure naftafirma vastu. Trump põhjendas seda pettumusega, et Venemaa pole oma pealetungi peatanud.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 800 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 137 690 (võrdlus eelmise päevaga +800);

- tankid 11 293 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 480 (+3);

- suurtükisüsteemid 34 036 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1527 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1230 (+0);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 346 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 74 946 (+547);

- tiibraketid 3880 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 65 655 (+138);

- eritehnika 3981 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.