Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 20. mail kell 21.05:

- Ukraina õhurünnakud peatasid kahe suure Vene naftatehase töö;

- Ukraina tugevdab oma kaitset põhjapiiril;

- Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit;

- Ukraina: rindel leidis ööpäevaga aset 189 lahingkokkupõrget;

- Meedia: Ukraina ründas Venemaa jaoks olulisi tehaseid;

- Suurbritannia leevendas sanktsioone Vene lennuki- ja diislikütuse impordile;

- Budanov: Ukraina ei saa EL-iga liitumisega 10 aastat oodata.

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit.

Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö

Kaks suurt Venemaa naftatöötlemistehast – Moskvas ja Rjazanis – on pärast Ukraina droonirünnakuid viimase viie päeva jooksul oma töö peatanud. Moskva rafineerimistehas peatas väidetavalt nafta töötlemise pärast 17. mai rünnakut, Rjazani rafineerimistehas suleti pärast 15. mai rünnakut, teatas uudisteagentuur Reuters.

Selle andmetel seiskas Moskva naftatöötlemistehas toornafta töötlemise pärast Ukraina droonirünnakut pühapäeval, 17. mail. Kuigi rünnak põhjustas väidetavalt vaid piiratud füüsilist kahju, peatati rafineerimistehase tegevus riskide maandamiseks, ütlesid kaks teemaga kursis olevat infoallikat Reutersile. Nad lisasid, et rajatise taaskäivitamine võib võtta mitu päeva.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin oli varem teatanud, et rafineerimistehase lähedale kukkus alla droon. Sobjanini viidatud esialgsetel andmetel sai rünnakus vigastada 12 inimest, kellest enamik olid tehase sissepääsu lähedal asunud ehitustöölised.

Gazpromneftile kuuluv rafineerimistehas asub Moskva kaguosas ja varustab Venemaa pealinna kütusega. Tehas töötles 2024. aastal 11,6 miljonit tonni toornaftat, tootes 2,9 miljonit tonni bensiini, 3,2 miljonit tonni diislikütust ja 1,3 miljonit tonni bituumenit.

Reuters teatas ka, et Venemaa Rjazani naftatöötlemistehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut reedel, 15. mail. Rünnak süütas rajatises suure tulekahju.

Hiljem kinnitas Ukraina peastaap rünnakut, lisades, et see naftatöötlemistehas on üks Venemaa suurimaid, mille aastane tootmisvõimsus on umbes 17 miljonit tonni toornaftat, mis moodustab ligi viis protsenti Venemaa kogu rafineerimisvõimsusest.

Reutersi tsiteeritud tööstusallikate teatel töötles rafineerimistehas 2024. aastal 13,1 miljonit tonni (289 miljonit barrelit) toornaftat ja tootis 2,2 miljonit tonni (17,4 miljonit barrelit) bensiini, 3,4 miljonit tonni (27 miljonit barrelit) diislikütust ja 4,3 miljonit tonni (31,5 miljonit barrelit) kütteõli.

Kolmapäeval kinnitas Ukraina peastaap ka rünnakuid Nižni Novgorodi oblastis asuvale Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi naftatöötlemistehasele ja Jaroslavli oblastis Semibratovo külas asuvale Jaroslavli-3 naftapumplale.

Esialgu on kinnitatud, et kahjustada said neli mahutit kogumahutavusega 140 000 kuupmeetrit. Jaam on Venemaa Föderatsiooni naftatranspordisüsteemi võtmekomponent ja mängib rolli riigi sõjalis-tööstusliku infrastruktuuri toetamisel.

Ukraina tugevdab oma kaitset põhjapiiril

Ukraina relvajõud saadavad riigi põhjapoolsetesse piirkondadesse täiendusi, kuna Kiievi hinnangul võib Venemaa alustada uut pealetungi Ukrainale põhjast, Valgevene territooriumilt, ütles president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski sõnul on Kiiev teada saanud viiest stsenaariumist, mille Venemaa on välja töötanud sõja laiendamiseks pealetungiga põhjast.

"Analüüsisime üksikasjalikult meie luureagentuuridelt saadud andmeid Venemaa pealetungioperatsioonide plaanide kohta Tšernihivi-Kiievi suunalt," ütles Zelenski ühismeedias tehtud postituses, viidates pealinnast Kiievist põhja pool asuvale oblastikeskusele Valgevenesse viival maanteel. "Meie vägesid selles sektoris suurendatakse," lisas ta.

Viimastel nädalatel on Zelenski hoiatanud korduvalt võimaliku ohu suhtes Ukraina põhjaosale Valgevenest, mis on Venemaa lähedane liitlane. Ta on öelnud, et Ukraina registreeris piiril ebatavalist tegevust, kuid üksikasju ei esitanud.

Ukraina armeeülem Oleksandr Sõrskõi ütles teisipäeval, et Kiievil on andmeid, et Venemaa peastaap arvutas ja planeeris aktiivselt pealetungioperatsioone põhjast. Venemaa ega Valgevene ei ole seni neid väiteid kommenteerinud.

Zelenski ütles, et Moskva üritab Valgevenet, kes lubas 2022. aastal Vene vägedel oma territooriumi kaudu Ukrainasse marssida, sügavamale sõtta tõmmata. Ukraina välisministeerium valmistab ette "täiendavaid diplomaatilise mõju meetmeid Valgevene suhtes", lisas ta, täpsustamata.

Esialgse täieulatusliku sissetungi käigus 2022. aastal tõrjus Ukraina edukalt tohutu Vene soomuskolonni, mis üritas Kiievit põhjast rünnata.

Minsk on jäänud Moskva kindlamaks toetajaks sõjas. Vene droonid on Ukrainat rünnates läbinud Valgevene territooriumi ja Minsk teatas, et on paigutanud oma territooriumile Venemaa keskmise ulatusega hüperhelikiirusega ballistiliste rakettide süsteemi Orešnik.

"Praeguseks ei ole me oma piiril otseselt varustuse ega personali liikumist tuvastanud, kuid loomulikult näeme survet, mida Venemaa Valgevenele avaldab," ütles Ukraina piirivalve pressiesindaja Andri Demtšenko kolmapäeval uudisteagentuurile Ukrinform.

Meedia: Ukraina ründas Venemaa jaoks olulisi tehaseid

Venemaa Telegrami kanalid teatasid, et Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodi oblastis Kstovo linna lähedal asuvat naftatöötlemistehast. Löögi alla jäi veel ka Venemaa Nevinnomõsski Azoti keemiatehas. Viimane on üks Venemaa suurimaid keemiatehaseid ning aitab varustada Moskva sõjamasinat.

Suurbritannia leevendas sanktsioone Vene lennuki- ja diislikütuse impordile

Suurbritannia valitsus teatas kolmapäeval, et leevendas sanktsioone kolmandates riikides rafineeritud Venemaa lennuki- ja diislikütuse impordile seoses Lähis-Ida sõjast tingitud kütusehindade järsu tõusuga.

Otsus järgneb USA sanktsioonierandile juba merel olevate Venemaa naftalastide suhtes, mida esmaspäeval teist korda pikendati, kuna sõda Iraani vastu vähendab ülemaailmseid naftatarneid ja kergitab energiahindu.

Euroopa Liit kritiseeris teisipäeval USA erandi pikendamist. EL-i majandusvolinik Valdis Dombrovskis ütles, et praegu ei ole õige aeg survet Venemaale leevendada.

Suurbritannia leiboristist rahandusminister Dan Tomlinson ütles aga, et sanktsioonide leevendamine kaitseb Ühendkuningriigi riiklikke huve. Opositsioonis oleva tooride liider Kemi Badenoch mõistis aga sanktsioonileevenduse hukka. 

Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit

Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Hanza teatas, et Dnipro linnas sai vigastada viis inimest. Venemaa ründas piirkonnas asuvaid toiduladusid ning linnas puhkes tulekahju.

Venemaa ründas ka Sumõ oblastis asuvat mitmekorruselist hoonet, kus sai vigastada vähemalt kuus inimest. Lisaks jätkab Venemaa Odessa elanike terroriseerimist ning ründas sealset tsiviiltaristut.

"Vaenlase ulatusliku rünnaku tagajärjel said kahjustada mitmed elumajad ja autod. Ühekorruseline hoone hävis täielikult," teatas Odessa oblasti kuberner Serhi Lõsak. 

Ukraina: rindel leidis ööpäevaga aset 189 lahingkokkupõrget

"Ööpäeva algusest alates leidis aset 189 lahingkokkupõrget. Vaenlane korraldas ühe raketirünnaku, kasutades ühte raketti, andis 62 õhulööki, heites 170 juhitavat lennukipommi. Lisaks sellele kasutas 5662 kamikaze-drooni ja tegi 2241 kaudtule lasku asulatele ja meie üksuste positsioonidele," teatas Ukraina peastaap ööl vastu kolmapäeva.

Budanov: Ukraina ei saa EL-iga liitumisega 10 aastat oodata

Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov kutsus üles Ukraina kiirendatud ühinemisele Euroopa Liiduga, märkides, et ükski riik pole seda protsessi kunagi täieulatusliku sõja ajal ette võtnud.

"Kõige Euroopa Liiduga ühinemise kohta öeldu kohta: me peame ühinema ja te kõik peate meid aitama. Ukraina ei saa seda sündmust 10 aastat oodata," ütles Budanov teisipäeval Ukraina investeeringute edendamise ja majandusarengu rahvusvahelise nõuanderühma kohtumisel.

Ta märkis, et Ukraina kuulab oma partnerite nõuandeid.

"Kuid te ei tohi unustada ka reaalsust, milles me praegu oleme. Ükski riik pole oma teel Euroopa Liiduga liitumiseks sellega silmitsi seisnud. Ja vabandage mind, aga me peame antud juhul arvestama Ukraina erandlikkusega," ütles Budanov.

"Ja veel kord, Ukraina majanduse arendamisega teete lõppkokkuvõttes endale hea investeeringu," lisas Budanov.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 352 070 (+920)

- tankid 11 943 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 24 586 (+2);

- suurtükisüsteemid 42 400 (+60);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1795 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1388 (+2);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 352 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1432 (+6);

- operatiivtaktikalised droonid 301 072 (+1873);

- tiibraketid 4632 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 97 868 (+268);

- eritehnika 4206 (+4);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.