Te olete Eesti Panga süsteemis töötanud aastaid, kuidas teile tundub, kas see, et te nüüd valituks osutusite oli natukene ka koduväljaku eelis, kui rääkida sporditerminites?

Tuleb tunnistada, et kuna meil praegu ongi Euroopa Keskpanga nõukogu istung Itaalias, ei ole ma jõudnud ise veel nõukogu liikmetega eriti rääkida, peale Urmase [Eesti panga nõukogu esimees Urmas Varblane - toim], kes helistas ja andis teada, et olen osutunud valituks.

Ma arvan, et see on tunnustus Eesti Panga senisele tööle ja laiemalt ka töötajatele, oleme teinud ilmselt siis oma tööd hästi ja ka nõukogu usaldas mind seda tööd edasi viima.

Nendes debattides kostis natukene kriitikat, et Eesti Pank vajaks mingit laadi värskendust, värskeid mõtteid. Mida teie selles osas pakkuda võiksite, või mis on teie peamised teemad, millega pihta tahate hakata?

Ma arvan, et eks need värskendused on paratamatult vajalikud igale organisatsioonile. Kui kasvõi vaatame seda, kuidas maailmas meil praegu keskkond muutub, nii poliitiline keskkond, aga räägime tegelikult ka tehnoloogilistest arengutest, tehisaru murrangust. See tähendab kindlasti kõikidele organisatsioonidele vajadust muutuda, ajaga kaasas käia, vajadusest olla oma ülesannete kõrgusel.

Kui sammudest rääkida, siis kindlasti eks peab mõtlema seda, kuidas neid uusi mõtteid, mis ka debatis kõlasid, tegelikus igapäevases panga juhtimises sisse viia. Esimene ülesanne on ka minul koos praeguse presidendi ja panga nõukoguga hakata koostama panga uut juhatust. Eks see ole ka esimene samm, kus saame neid mõtteid rakendama hakata.

Teie ametiaeg on seitse aastat, see on üpriski pikk aeg. Mis nüüd Eesti Panga vaatest selle järgmise seitsme aasta jooksul juhtuda võiks või millele tuleb keskenduda, mis meid ees ootamas on?

Eks me tegeleme palju ju prognoosimisega, aga minu meelest kõige tähtsam, mida mina vajalikuks pean rõhutada, on just see paindlikkus või agiilsus, toimetulek. Mitte ainult see, et keskkond juhib sind, vaid suudad ise ka ette ennustada keskkonna muutusi ja reageerida nendele. 

Teame praegu juba näiteks sedasama tehnoloogilist muutust, mis AI toob kaasa, kuidas see hakkab laiemalt majandust oluliselt mõjutama, kogu selle arenguga kaasas käimine laiemalt on nii meile kui ka Eestile laiemalt ülesanne.

Kindlasti on minu meelest väljakutse Eestile tervikuna, kuidas Eesti majandus mitte ainult praegu uuesti kasvama saaks, vaid kuidas pikaajalist jätkusuutlikku kasvu tagada.

Keskpanga ülesanne on kindlasti tagada hinnastabiilsus, tagada, et euroalal oleks inflatsioon stabiilne, et Eestis finantssüsteem toimiks ja suudaks oma teenuseid hästi pakkuda ja see loodetavasti loob head alused kiiremaks majanduskasvuks ka tulevikus. Arvestades, milline on Eesti Panga analüütiline võimekus, loodan, et suudame ka debattides osaleda, kaasa rääkida muudes teemades, kus saame aidata kaasa Eesti ühiskonna arengule.

Üks teema veel, mis debattides kõlama jäi, oli see, et tavainimesed ei saagi päris täpselt aru, mis seal nn Sakala kvartalis toimub, kus lisaks Eesti Pangale asub ka finantsinspektsioon. Kui te nüüd prooviksite lühidalt ja selgelt kirjeldada, mis on Eesti Panga peamised ülesanded, siis kuidas te seda teeksite?

Eesti Pangal on mitmeid ülesandeid ja eks selle on rahvas meile andnud läbi erinevate seaduste ka korralduste. Lühidalt kokku võttes on kõige tähtsam ülesanne see, et Eesti Pank ja Eesti kuuluvad euroalale ehk meil on kasutuses ühisraha euro. Eesti Panga ja teiste euroala keskpankade ülesanne on tagada, et euro oleks stabiilne, usaldusväärne.

Teine ülesanne, mis on kindlasti oluline, on tagada finantsstabiilsus, teisisõnu peame tagama seda, et pangandussüsteem, finantssüsteem toimiks hästi ja toetaks majanduse arengut. Mitte ainult headel aegadel, vaid ka halbadel aegadel, et kui majandusel on rasked ajad oleks pankadel piisavalt puhvreid, et nad suudaksid vajadusel inimestele laenu anda.

Kuidas on Eesti Pank toime tulnud inflatsiooni ohjeldamisega, mis on viimastel aastatel lakke läinud? Mis siin teha annab, kas teil on piisavalt instrumente?

Inflatsiooni me kontrollime läbi selle, et Eesti on euroala liige ja me peame tagama, et euroalal oleks inflatsioon tervikuna kahe protsendi juures, mis meil on eesmärgiks seatud.

Eestis saame aidata kaasa sellega, et anda nõu valitsusele ja teistele poliitikakujundajatele, kuidas poliitikat kujundada, et ka Eestis oleks inflatsioon euroala keskmise lähedal.

Kui me mõtleme viimase paari aasta tagusele ajale, kus inflatsioon tõesti üles hüppas, siis keskpangad ei ole need, kes suudavad geopoliitilisi suuri muutuseid, energiahinnahüppeid jne ette näha ja kahjuks kui sellised muutused toimuvad, on see keskpankadele päris väljakutserohke, et see inflatsioon uuesti kontrolli alla saada.

Kui me isegi ei ole suutnud alati neid hinnahüppeid ära hoida, siis õnneks vähemalt praegu on euroalal inflatsioon taas kontrolli alla saadud.

Kuidas teile tundub, kas Eesti valitsus üldiselt kuulab Eesti Panga nõu?

Meil on valitsusega olnud konstruktiivne dialoog. "Kuulab nõu" olen alati võtnud niimoodi, et kui valitsus peab tegema otsuseid, siis peab väga erinevate aspektidega arvestama nende otsuste tegemisel. Üks nendest otsustest on kindlasti, milline on nende mõju majandusele. See on koht, kus meie saame sisendit pakkuda.

Ma loodan, et kui valitsus kuulab meid ära ja arvestab otsuste tegemisel meie seisukohtadega, arvestab meie mõjuhinnangutega, siis ta tegelikult kuulab ju meie nõu. Aga on selge, et on ka palju muid tegevusi või valdkondi, kus tuleb seda arvestada, milliseid aspekte tuleb juurde võtta. Seetõttu ei saa eeldada, et alati tehakse neid otsuseid, mida meie soovime.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ametiaeg lõppeb 2026. aasta 6. juunil. Seaduse järgi valib keskpanga presidendi kandidaadi välja keskpanga nõukogu ning kandidaadi kinnitab ametisse vabariigi president. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ning presidenti ei või nimetada ametisse rohkem kui üheks järjestikuseks ametiajaks.