Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tegemist täit tähelepanu ja nii ameti kui loomapidaja poolset reageerimist nõudva leiuga.

"Viimane viiruspositiivne sigade Aafrika katku (SAK) leid pärineb 2019. aasta jaanuarist, kus viirus tuvastati Randvere külas. Tänane leid on kindlasti ebameeldivaks uudiseks Saaremaa seakasvatajatele, kes peavad farmides viiruse oma loomadeni leviku vältimisemeetmete ehk bioturvameetmete rakendamisel olema veelgi hoolsamad ja järjekindlamad," selgitas Kalda.

Vastutus oma sigade tervise hoidmise eest lasub eelkõige seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega, rõhutas amet.

"Bioturvalisuse meetmete järgimine on ülioluline. Seetõttu tuleb leiust lähtuvalt kriitilise pilguga üle hinnata kõik tegevused oma ettevõttes, vajadusel neid parendada ja kindlasti oma töötajatele meelde tuletada ning tagada nende järgimine," kirjutas amet.

Kalda sõnas, et iga inimene saab anda oma panuse, et SAK ei leviks – teavitada surnuna leitud metssigadest. "Teave surnuna leitud metssigade kohta aitab kaasa SAK-i leviku hindamisele ja leviku piiramiseks vajalike tegevuste kavandamisele, sest teades SAK-i leviku ulatust on nii loomapidajatel kui PTA-l võimalik tõhusamalt teha kõik endast olenev, et ära hoida nende taudide jõudmist kodusigadeni."

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et keskkonnaamet korraldab koostöös Eesti jahimeeste seltsiga vajadusel ka droonilende. "Seirelendude eesmärgiks on SAK-i leviku piiramiseks kindlaks teha metssigade täpne liikumine, kindlasti anname enda abi vajadusel ka Saaremaale," lausus Türna.

Seoses SAK-positiivse metssea leiuga on PTA muutnud juba ka SAK-i seiret kütitud metssigade hulgas – alates kolmapäevast tuleb uurida kõiki kütitud metssigu.

Surnuna leitud metsseast saab teavitada aadressil: https://seakatk.ee/teata. Samuti saab märkida leiukohad kaardile.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võtavad jahimehed seda leidu väga tõsiselt. "Jahimehed üritavad seda kollet lokaliseerida. See tähendab seda, et asume puhvertsoonis küttima sigu sedasi, et liigutakse leiukoha suhtes väljapoolt sissepoole. Sellist praktikat on küttimisel ka varem kasutatud ning see on osutunud paaril korral efektiivseks. Loodame, et õnnestub ka seekord," selgitas Korts.

Saaremaal on märtsi algusest kuni 5. novembrini kütitud 2772 metssiga. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on küttimise aktiivsus suurem, ehk eelmisel aastal kütiti 1818 metsiga.

Aafrika seakatku leviku kõrgaeg on selleks aastaks läbi, kuid risk järgmiseks suveks taudi puhanguteks on kõrge. Seapidajad peavad üle vaatama oma bioturvalisuse kavad ning viima sisse vajalikud muudatused.

2025. aastal 31.10. seisuga on Eestis SAK-ile uuritud 9488 metssiga. Kõige rohkem metssigu on uuritud just Saaremaal – 2372 metssiga. 5.11.2025 seisuga on viirust leitud 231 metsseal. Kõige rohkem on viirust tuvastatud Viljandimaal (55), järgnevad Järvamaa (42) ja Tartumaa (39).

Täpsem informatsioon SAK-i leviku kohta 2025. aastal on leitav PTA kodulehelt.