Kiievis neli päeva kestnud häkatonil osales kokku 26 meeskonda. Kuna tegemist oli Ukraina ja Euroopa kaitsekoostööga, leiutasid Ukraina meeskondade kõrval ka nende kolleegid mujalt Euroopast.

"Maismaal on meil praegu ainult suured droonid, aga need pole sarnased FPV-droonidega. Seega ehitame maapealset drooni, mis on sarnane õhus oleva FPV-drooniga. Sama suurus ja kaal, sarnane kasutusvaldkond, aga ainult maa peal," ütles häkker Saksamaalt Fred.

Mentor Viktoria märkis, et kui rääkida maapealsetest droonidest, siis teised keskenduvad transpordi- ja evakueerimisdroonidele, mille abil haavatuid evakueerida, kuid nemad vaatavad kaugemale ehk ründe- ja varitsusdroonide suunas, mis aitaksid vaenlase positsioone rünnata.

Ülesanded osalejatele tulid otse rindejoonelt.

"Tulime siia ülesannetega, mis vajavad lahendust, ja loodame siit leida mõtteid ja ideid, mis võiksid meile abiks olla," sõnas Ukraina sõjaväelane koodnimega Punch.

Ideid oli häkatonil tõesti palju.

"Noored ja tudengid on alati maksimalistid," märkis Punch. "Neil on vahepeal ideid, mis tunduvad neile väga ägedad. Need ideed võivad küll olla imelikud, aga kui neid kuulata, siis on võimalik leida midagi perspektiivikat. Sellepärast ongi vaja toetada kõiki hullumeelseid ideid."

Häkatoni organiseerisid European Defence Tech Hub koostöös Ukraina kaitsetööstusettevõtetega. Moodro Tech on näiteks tuntud Ukraina droonivastaste seadmete tootja.

"Meie ettevõte tegeleb kaitsetööstusega, kuid me usume, et on mõttekas tegutseda võrgustikuna ja aidata teisi. Siin me võime värvata endale inimesi, aga pigem otsime meeskondi, kellel on huvitavad ideed ja aidata kiiremini neid ideid arendada tänu meie kogemusele," rääkis häkatoni organisaator, Moodro Techi esindaja Halõna.

Ideed, mis siin sünnivad, võivad lähiajal tugevdada nii Ukraina kui ka Euroopa turvalisust.

"Need start-upid, kes arendavad tehnoloogiat, mida kasutatakse täna Ukrainas, saavad hiigelsuure usalduse teiste maade kaitseministeeriumide ees. Sest nad on näidanud oma võimekust ja lisaväärtust seal, kus asjad päriselt toimuvad," ütles Müncheni ülikooli professor, TUM Venture Labs direktor Antoine Leboyer.

Tundub, et tehnoloogia on Ukrainas, raha aga Euroopas. Neid kahte on vaja omavahel kokku viia.

EL-i kaitseinnovatsiooni büroo koordinaator Ukrainas Martin Jõesaar märkis, et praegu oodatakse Euroopas hangete taga.

"Hankeid teevad riigid, riigid on aeglased. Ja riik tahab alati osta seda, mis on väga-väga hea valmistoode. Me Euroopas ei ole valmis nii palju riske võtma ja testima. Need samad droonid. Ukrainas on praegu üle 500 drooniettevõtte. Kõik nad proovivad, testivad natuke erinevat moodi ja paljud õnnestuvad tegelikult. Seda ongi vaja, et hästi paljud prooviksid, siis me saame selle parima lahenduse," rääkis Jõesaar.

Kas Euroopa on valmis muutuma, et ennast paremini kaitsta?

"Peame saama ühest asjast aru. Klassikaline kaitsetööstus on projektipõhiline," sõnas Müncheni ülikooli professor Leboyer. "Tegemist on pikaaegsete projektidega, mis on mõeldud aastateks. Ukraina aga õpetas meile, et kaitsetööstus peab töötama nagu start-up. See tähendab, et arendamisperiood on väga lühike. On vaja vähendada lülide arvu arendajate ja kasutajate vahel."

Sõja tõttu oli Ukraina sunnitud muutma oma lähenemist kaitsetööstusele.

"Näiteks eelmise aasta lõpus juba tehti hangete süsteem ümber niimoodi, et iga brigaad sai otse endale osta kõike, mis on alla saja tuhande. Ehk üksused ise saavad valida, mida nad ostavad ja nad saavad tellida väga kiiresti. Insenerid on tegelikult ka armees ja nad otse aitavad teha toodet paremaks. Tänu sellele tulebki see uus versioon iga kuu või kahe tagant. Ja sellest on meil kindlasti palju õppida, kuidas tuua üksused ja ettevõtted üksteisele lähemale," ütles Jõesaar.