"Meie huvides oli, kui me leppearuteludesse läksime, et me saaksime sealt maksimaalselt enda kaitsevõime tugevdamiseks informatsiooni ja teadmisi. Ja sellest tulenevalt see lepe, mis pealkirja vaatest on küll droonilepe, aga sisu vaatest on ta tegelikult ikkagi kaitsevõime ja kaitsetööstuse võimendamise lepe," selgitas kaitseminister Hanno Pevkur esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund" 7. juulil Ankaras NATO tippkohtumise kõrval sõlmitud kokkuleppe eesmärki.

"Sõlmitud kokkulepe kinnitab ukrainlaste valmidust oma tooteid meile eksportida ja Eesti valmidust Ukrainast tulevikus erinevaid võimeid hankida või ühiselt toota, kui see vastab meie kaitseväe vajadustele.  Sõlmitud kokkulepe vastab Eesti huvidele ja puudutab konkreetselt neid valdkondi, millest on meie kaitsevägi ja kaitsetööstus kõige rohkem huvitatud," lisas riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Regina Palandi-Paju ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris.

"Droonilepe puudutab Eesti ja Ukraina ühistootmist, see tähendab peaasjalikult Ukraina tehnoloogia tootmist Eestis ning Eesti hankeid Ukraina kaitsetööstuselt, mitte Eesti ettevõtete toodete saatmist Ukrainasse. Viimane on Ukraina abimeetme (0,25 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP)) raames eraldi suund, kus toetame Ukrainat Eesti kaitsetööstuse toodetega," lisa ta.

Palandi-Paju sõnul võimaldab kokkulepe lisaks droone puudutavale koostööle tihendada teadmiste ja kogemuste vahetust ka IT-, küberturvalisuse ja sõjalises valdkonnas ning tehnoloogiate ja tööstuse arendamises.

Sama märgitakse ka Ukraina presidendiadministratsiooni pressiteates, kus öeldakse, et droonilepe näeb ette kaitsetööstuse arendamist, tehnoloogilise koostöö süvendamist ning kogemuste ja luureteabe vahetamist. "Ukraina ja Eesti hakkavad arendama ühist sõjalist tootmist ning rajavad uusi tootmisüksusi mõlemas riigis," seisab teates.

"Koostöö hõlmab muu hulgas: õhutõrjevõimekuse arendamist ja tootmist, droonide tootmist, sensorisüsteemide ja varajase hoiatuse süsteemide arendamist, laskemoona tootmist, lahinguvälja juhtimissüsteemide arendamist, merelise kaitsevõime arendamist," loetletakse Ukraina poole pressiteates.

Pevkur: huvi on tundnud rohkem kui 10 Ukraina ettevõtet

Pevkur rõhutas omalt poolt, et leping annab Eesti kaitsetööstusele võimaluse alustada koos Ukraina kaitsetööstusettevõtetega tootmist Eestis ja sellega saavad Ukraina kaitsetööstusfirmad Ukraina kaitseministeeriumilt loa oma tootmine Eestisse tuua, kuna seni, kui lepe puudus, ei olnud Ukraina ettevõtetel õigust oma tootmist välismaale viia.

Kaitseministri sõnul on üks Ukraina kaitsetööstusettevõte juba avaldanud huvi hakata Eestis moona tootma ning kokku on rohkem kui kümmekond Ukraina ettevõtet selles faasis, et nad saaksid kohe hakata oma tootmist Eestisse tooma.

Kommenteerides leppe ellurakendamise detaile, märkis Palandi-Paju, et konkreetsete tehnoloogiate ja ühisprojektide elluviimiseks luuakse Eesti ja Ukraina vaheline juhtrühm, mis hakkab "Build with Ukraine" raamistikus võimalikke ühistootmisprojekte valima ja menetlema.

"Kokkuleppe ellu rakendamine algab kohe ning ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas seda meie peaministrile Kristen Michalile leppe allkirjastamisel Ankaras," rõhutas riigikantselei kõrge ametnik.

Küsimusele, kes hakkavad Eestis toodetut kasutama, vastas Pevkur: "Eelkõige loomulikult ukrainlased, kuna seal läheb seda kõige rohkem vaja."

Eesti leping Ukrainaga on laiem kui Läti ja Leedu omad

Samas rõhutas Eesti kaitseminister, et kokkulepe sisaldab ka Eesti õigust osta Ukraina kaitsetööstuselt enda kaitsevõime tugevdamiseks meile kõige rohkem vajaminevaid asju: "On see siis pikaamaatuli, on need droonid, on need infosüsteemid – aga meil tekib õigus osta Ukraina kaitsetööstuse toodangut ehk Ukraina kaitseministeerium ja eelkõige Ukraina president andis oma allkirjaga volituse, et Eesti saab osta Ukrainast parimat võimalikku kaitsetehnikat."

"Meil on huvi selgelt ka Ukraina lahinguvälja infosüsteemide vastu, ehk siis ühe näitena, mis on meediast läbi käinud, mida ukrainlased kasutavad, on Delta. Aga nendel on väga palju muid infosüsteeme, mis meile väga huvi pakuvad," tõi Pevkur välja.

Eesti saadud õigus osta Ukraina relvastust ning luba tuua siia Ukraina relvatootjate tehased, on kaks aspekti, mille poolest erineb Eesti kokkulepe Ukrainaga nn droonilepetest, mille olid varem sõlminud Läti ja Leedu, ütles Pevkur.

"Ehk meie huvi oli selgelt laiendada mitte ainult droonide tootmisele seda koostööd, vaid kogu kaitsetööstusele," tõdes ta. "Nii et see lepe võrreldes Ukraina-Leedu ja Ukraina-Läti leppega, siis on oluliselt laiem ja annab kindlasti rohkem võimalusi Eesti kaitsetööstusel kasvada."

Küsimusele, kui suur võiks olla lepingu rahaline maht, rõhutas Palandi-Paju, et Eesti riigile ei kaasne leppega rahalisi kohustusi.

"Eelkõige annab lepe võimaluse kahe riigi ja meie kaitsetööstuste omavaheliseks koostööks ja koostootmiseks.  Tänu leppele meile kättesaadavaks saava Ukraina tehnoloogia hankimine sõltub Eesti kaitseväe vajadustest ja prioriteetidest. Kui Ukraina kaitsetööstusel on kõige konkurentsivõimelisem pakkumine, mis meie vajadustele vastab, siis läheme ka hankesse. Ent see protsess on alles ees, mistap on hangete maksumusest veel vara rääkida," selgitas ta.

Eesti relvatootjad tervitavad kokkulepet

Eesti-Ukraina kokkulepet tervitas ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu klastrijuht Rene Ehasalu.

"Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule on Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud droonikoostöö kokkulepe kindlasti positiivne areng. Meie hinnangul on see oluline samm, mis loob senisest märksa paremad eeldused Eesti ja Ukraina kaitsetööstuste vaheliseks koostööks," rääkis ta ERR-ile.

Ta viitas sellele, et kui varem soovisid Eesti ettevõtted Ukraina ettevõtetega koostööd teha, takistas seda ekspordilitsentside puudumine, uus kokkulepe loob aga selgema raamistiku ekspordilitsentside menetlemiseks.

"Põhimõtteliselt annab see kokkulepe Eesti tööstusele võimaluse koostöös Ukraina ettevõtetega luua ühist tootmist Eestis, ehk siis tuua lahingutingimustes end tõestanud Ukraina kaitsetehnoloogiad Eestisse ja alustada nende tootmist ühiselt siin Eestis. See omakorda aitab tugevdada Eesti enda kaitsetööstuse võimekust, tuues siia juurde uusi teadmisi ja tehnoloogiaid ning samuti aitab see pikemas perspektiivis panustada ka meie tööstuse ekspordipotentsiaali," ütles Ehasalu.

Tema sõnul kuulub kaitse- ja kosmosetööstuse liitu 241 liiget, mis tegutsevad väga erinevates valdkondades – alates metallitöödest, küberturvalisusest kuni mehitamata süsteemideni ja kosmosetehnoloogiateni välja. "Ehk see ampluaa, mida meie tööstus suudab pakkuda, on väga lai. Arvestades, mis Ukrainas toimub, kuidas tehnoloogiad on seal arenenud, siis ma usun, et siin võib olla kindlasti potentsiaali erinevatel mehitamata süsteemidel, droonituvastusel, droonivastastel süsteemidel ja kõik need asjad, mis on praegu väga aktuaalsed lahingukeskkonnas," märkis Ehasalu.

Tema hinnangul oleks Eesti ettevõtetel kindlasti ka Ukrainale palju vastu pakkuda, sest ka Eesti kaitsetööstus on väga arenenud. "Kindlasti mida saab Eesti tööstuse puhul positiivsena välja tuua, on meie paindlikkus, meie tootmisvõimekuse kasvamine, mingil määral ka meie inseneeriateadmised ja need referentsid, mis me oleme läbi aastate saanud, seda ka Ukrainast – paljud meie ettevõtted on juba enne suure sõja algust kui ka sõja ajal toetanud ukrainlasi. Selles mõttes meil teadmist jagub ja kui me nüüd saame ka koostöö vormis seda ukrainlastega koos teha, siis see kindlasti annab meile veel suurema positiivse mõju," rääkis Ehasalu.

Lisaks saab Eesti kaitsetööstus kokkuleppe alusel tehtavast koostööst ukrainlastega uusi teadmisi ja see kasvatab ka meie ettevõtete ekspordipotentsiaali, märkis kaitsetööstusliidu esindaja.

Ehasalu sõnul on Eesti kaitsetööstusliidu ettevõtete koondkäive praegu umbes 750 miljonit eurot, millest 450 miljonit läheb ekspordiks. Kümnendi lõpuks soovib liit kasvatada tööstuse käibe kahe miljardi euroni, mis eeldab umbes 25–30 protsendi suurust aastakasvu.