Riia Toomkiriku väljakul seati läinud neljapäeval üles politseitõkkeid, et tagada kord õhtuse miitingu ajal, mil tuhanded olid kogunemas juba teisele Istanbuli konventsioonist lahkumise vastasele meeleavaldusele. Lätis on see naiste ja perevägivalla vastu võitlemise rahvusvaheline kokkulepe jõudnud kehtida napid poolteist aastat. Selle ajaga on paljugi muutunud, kuid see aeg on ka esile toonud, kui levinud vägivald õieti on.

Vägivallaohvrite abistamise ühenduse Marta esindaja Beata Jonite ütles, et naiste- ja perevastasest vägivallast on lõpuks hakatud Läti ühiskonnas rääkima.

"Samuti pöördub üha enam inimesi abi saama – seda näitab nii politsei statistika kui ka meie abistamiskeskusse pöördujate arv. See on väga järsult tõusnud. Kriminaalkorras karistatavaks on muudetud emotsionaalne vägivald. Seksuaalne ahistamine on karistusseadustikus. Esimest korda on koostatud riiklik vägivalla vastu võitlemise plaan, seni seda polnud. Tõusnud on ähvarduste, jälitamise ja kergemate kehavigastuste tekitamise eest määratavad trahvid," rääkis Jonite.

"Muutusi võiks nimetada ja nimetada – neid on väga palju. See kõik näitab, et praegu pole mingit põhjust sellest konventsioonist väljuda," lisas ta.

Noorteorganisatsiooni Protests esindaja Sindija Mierture sõnul harivad meeleavaldajad ühiskonda. "Harime ühiskonda ja selgitame, et vägivald on meil lubamatu. Konventsioon annab väga hea võimaluse võidelda vägivalla vastu, kuid loomulikult pole see ainus viis seda teha," ütles ta.

Politsei hinnangul oli oma meelt avaldamas vähemalt 10 000 inimest ehk kaks korda rohkem kui nädala eest seimi ees. Miitingud toimusid ka teistes Läti linnades ja lätlaste toetuseks koguneti mujal maailmas.

Esinejate seas võis näha Rahvarinde asutajaid, kes hääletasid 35 aasta eest parlamendis iseseisvuse taastamise poolt.

Läti Rahvarinde asutaja Dainis Ivans ütles väljakutäie rahva ees, et tal pole nende aastate jooksul olnud oma riigi pärast kordagi nii piinlik kui nüüd. Rahvas laulis hümni. Kas atmoda ehk ärkamisaeg on tagasi, küsisid paljud. See miiting kujunes millekski enamaks kui vaid ühe konventsiooni toetamiseks. See oli võitlus inimõiguste ja läänemeelsuse eest.

"Meie parlamendi otsus rikkus ära nii minu kui ka tuhandete Läti inimeste riigipühad," sõnas Ivans.

Undija rääkis, et on ise vägivalla üle elanud. "Mõneteistkümne aasta eest teadsin väga hästi, mis see on. Kutsusin politsei, kuid nad teatasid, et neil pole mu kaitseks mingeid võimalusi ja nad ei saa midagi teha."

Mille üle Lätis kõige rohkem imestatakse ja võib-olla uhkustki tuntakse, on see, kui kiiresti suudab ühiskond end keerulises olukorras kokku võtta ja oma meelsust avaldada. Tundub, et ka paljud parlamendiliikmed olid sellistest rohkearvulistest miitingutest üllatunud. See omakorda ei tähenda, et nad oleks oma seisukohta muutnud.

Parlamendi opositsioon oli enne seda püüdnud mitu korda umbusaldada peaminister Evika Silinat, kuid see ei läinud läbi. Siis leiti Istanbuli konventsioon, millest lahkumist hääletades õnnestus paati meelitada üks koalitsiooni kolmest osapoolest – Roheliste ja Talurahva Liit. Kuid mäng läks liiga kaugele – tuhanded tulid tänavaile, välispartnerid väljendasid arusaamatust ja president saatis otsuse parlamenti tagasi.

"Parlamendi päevakorda kerkis teiste opositsioonikolleegide tõstatatud teema, et peaksime korraldama valitsusele stressitesti selgitamaks, kui kindel on koalitsioon. Nagu see näitas, ei suuda Läti valitsusjuht oma partnereid koos hoida. Üheks selle koalitsiooni nurgakiviks oli just Istanbuli konventsioon," ütles Läti seimi Ühinenud Nimekirja fraktsiooni esimees Edgars Tavars.

Protestijaid ei hoidnud tagasi fakt, et seimis jõuti justkui kompromissile ja jäeti Istanbuli konventsioonist väljumine parlamendi järgmise koosseisu otsustada. Enne seda jõuti vastu võtta Läti enda deklaratsioon, mis kohustab valitsust kevadeks välja töötama oma riigi vägivallavastast seadust.

"Hinnates, kuidas need teemad on paari viimase aastaga arenenud, jõudsime järeldusele, et peaksime naasma oma esialgse seisukoha juurde ja hääletades näitama, et me pole selle konventsiooniga nõus," sõnas Läti seimi Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni esimees Harijs Rokpelnis.

Läti transsooliste ühenduse Transformacija esindaja Vasilijs Elins Tolkacovs rõhutas, et kohapeal väljatöötatud seadusandlus ei kaitse kõiki naisi. "Meie oleme transsooliste ühendus ja meie leiame, et naised on ka transnaised, lesbid ja biseksuaalsed naised," lisas ta.

Poliitiliselt nägi aga seimis kummalisi arenguid. Rahvuslased hääletasid ühtmoodi parlamendi kõige venemeelsema, Aleksejs Roslikovsi parteiga Stabiilsusele!

"Meie parlamendis on 100 saadikut, kuid konventsioon ratifitseeriti vaid 51 häälega. Mõistame, et jutt käib väärtustest, näiteks soo mõistest, mida tuleb hinnata ka meie põhiseadusest lähtudes," sõnas Läti seimi väliskomisjoni esimees Inara Murniece (Rahvuslaste Ühendus).

Milline koalitsioon Lätit parlamendivalimisteni jäänud aastal valitseb, ei oska praegu keegi öelda.