"Kui maailm aktsepteerib seda, et piire saab relva jõul muuta või seda, et Venemaal on mingisugused õigused imperiaalsetele huvidele väljaspool oma rahvusvaheliselt tunnustatud piire, siis meie jaoks on loomulikult olukord kaugelt täbaram kui see olukord, mis rahvusvahelises ruumis on võimaldanud Eesti omariiklust ja iseseisvussõltumatust kindlustada," ütles Vseviov.

"Ajakirjanduses on ilmunud neil tundidel igasuguseid lugusid. Kas nad on spekulatsioonid? Kas nad on mingisugusel määral jäämäe veepealsed osad millestki, mis kusagil toimub? Selle väljaselgitamisega me aktiivselt tegeleme," sõnas ta.

"Nüüd, mis puutub Ameerikasse, siis kõige õigem kommenteerimaks seda, mida ameeriklased taotlevad ja tahavad, on muidugi Ameerika ise. Ei ole minu asi neile sõnu suhu panna. Me loomulikult ameeriklastega suhtleme, suhtleme väga aktiivselt ka eurooplastega. Ma arvan, et see, mis on ilmunud, või elemendid sellest, mis on ajalehes ilmunud, ei peegelda mingisugust terviklikku mõtlemist või pakkumist. Päris kindlasti ka tean seda, et vähemalt osa elemente sellest, mis on ajalehes ilmunud, peegeldavad küll mõtlemist, aga mitte Ameerika, vaid Venemaa oma," kommenteeris Vseviov.

Vseviovi sõnul Venemaa nõudmised pole muutunud. "Seda oleme me kinnitanud kogu aeg nii liitlastele kinniste uste taga kui ka avalikult. See, mille järgi Putin sinna sõtta läks, selle järgi ta endiselt tegutseda tahab. See on loomulikult mitte ainult osa Ukrainast, vaid kogu Ukraina, mida siis esitatakse eri siltide all. Küll taotletakse seal elemente Ukraina suveräänsusest, küll elemente tema territoriaalsest terviklikkusest, aga tegelik siht on loomulikult kogu Ukraina ja selle osas pole Kreml mingeid järeleandmisi teinud. Seetõttu pole mõtet rääkida siin rahukõnelustest, kus justkui otsitaks mingisugust kompromissi. Parimal juhul see, mis täna toimub, on järjekordne katse kirjutada üles poolte nõudmised. Moskva nõudmine, et Ukraina ei eksisteeriks, ja Ukraina nõudmine, et ta eksisteeriks – neid kuidagi omavahel lepitada kompromissi teel ma võimalikuks ei pea," rääkis Vseviov.

"Kui rääkida sellest, et Ukraina peaks kinkima Venemaale territooriume, mis pole isegi Venemaa relvajõudude kontrolli all, või et Ukraina peaks kinkima Venemaale oma suveräänsuse, see tähendab sõnadega, peaks andma ära omaenda riigi, siis loomulikult võib arvestada, et Ukraina rahvas seisab sellele vastu," ütles Vseviov.

Kelloggi lahkumine USA poliitikat ei muuda

Uudisteagentuur Reuters teatas ka, et Trumpi erisaadik Ukrainas Keith Kellogg lahkub 2026. aasta jaanuaris ametist. Agentuur märgib, et Kelloggi lahkumine tähendaks Ukraina huvide võtmekaitsja kaotust Trumpi administratsioonis. Kellogg on samuti Venemaa rünnakuid Ukraina tsiviiltaristule hukka mõistnud häälekamalt kui teised Trumpi administratsiooni ametnikud.

Vseviovi sõnul ühestki üksikust inimesest ei sõltu nii palju, et tema lahkumine või ka saabumine kohe muudaks suure riigi poliitikat. "Ameerika Ühendriike juhib Ameerika Ühendriikide president. Loomulikult presidendil on see õigus välispoliitikat vajadusel ka 180-kraadiliselt muuta. Kõik ülejäänud töötavad presidendi alluvuses, presidendi mandaadiga ja kindlasti ajavad seal nüanssides võib-olla mingisugust erinevat liini, aga nad tegelikult ei määra ju poliitikat. Poliitikat määrab see, kes riiki juhib. Riiki juhib Ameerikas välispoliitika mõttes suhteliselt laiade põhiseaduslike volitustega president," sõnas Vseviov.

"Mida tasub aeg-ajalt meenutada ja mulle tundub, et praegu on jälle see koht, on loomulikult see, et kõneleda Ukrainast ilma ukrainlasteta pole mitte ainult mitte õige või õiglane, vaid pole ka võimalik. Nõnda nagu kõnelda Euroopast eurooplasteta pole samuti võimalik," rõhutas Vseviov.

Vseviov märkis, et Ukraina sõja tulem määrab ka Euroopa julgeoleku arhitektuuri ja ilma eurooplasteta seda määrata pole võimalik.

"Mis puudutab seda, et kusagil oleks kiiresti toimunud mingisugused kõnelused, keegi millegagi nõustunud, millegagi mitte nõustunud, sellesse ma tegelikult ei usu. Isegi kui on kohtumised ja me teame, et kohtumised on, kohtumised käivad. Sellega diplomaadid, teised ametiisikud tegelevadki. Kogu aeg arutatakse, kombatakse piire, mis oleks aktsepteeritav, mis mitte. Et kusagil oleks tehtud kokkulepe piltlikult öeldes eile, mille täna on keegi tagasi lükanud, sellesse ma tegelikult ei usu. Need on liiga fundamentaalsed küsimused, et neid oleks võimalik sellisena tõlgendada," rääkis Vseviov.

"Iga kord, kui kusagil tundub, et on supp päris kuumaks läinud, siis enne selle sisse ahmimist soovitan ma korraks hingata, oodata, mitte unustada, et ka Euroopal on siin oma sõnaõigus ja siis keskenduda sellele, mis on meie kontrolli all," lisas ta.

"Aga ma arvan, et selles kontekstis on ka paslik meenutada, mis on meie rahuplaan. Seda rahuplaani me oleme propageerinud alates sõja algusest. Laias laastus on lääs selle plaani järgi ka tegutsenud. Sellel plaanil on üks põhiline eelis kõigi teiste plaanide ees: ta on lihtne ja loogiline. Temas on ainult kaks punkti. Nendeks on agressiooni hinna tõstmine agressori jaoks ja ohvri igakülgne toetamine nii materiaalselt kui ka lootusega, et nende poolt valitud tee saada ühel päeval samasuguseks normaalseks Euroopa riigiks. See tähendab nautida samasugust heaolu, julgeolekut ja stabiilsust, nagu see on omane näiteks Poolale, Rumeeniale, meile. See strateegia on endiselt elujõuline ja realistlik. Nende kahe punkti alusel tegutsedes on võimalik sundida Venemaa ennast tagasi tõmbama oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse," rääkis Vseviov veel.