ERR-i reporter Iida-Mai Einmaa küsis valitsuse pressikonverentsil Michalilt ja Eesti 200 esimehelt, haridusminister Kristina Kallaselt kommentaari tööandjate keskliidu kriitikale kliimaseaduse kohta, soovitades sellest seadusest lausa loobuda.

Michal ütles esmalt, et kui energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt naaseb Eestisse, siis ta saab tööandjatega maha istuda ja lahendust otsida.

"Minu arvamus on, et loomulikult tuleb ettevõtlusorganisatsioonidega suhelda, sest lõpuks peavad nemad sellest osa ellu viima. Küsimus ongi ajas, et millise tempoga midagi teha jõuab," lausus Michal.

Kristina Kallas ütles, et nii ettevõtjad ise kui ka õiguskantsler on korduvalt viidanud sellele, et kliimaeesmärgid ei saa olla lihtsalt arengukava eesmärgid, vaid peavad olema rahvaesinduse kinnitatud väga konkreetsed eesmärgid, kuidas edasi liikuda.

"Kliimaseadus täna on väga mõistlik raamseadus, mis seab põhimõttelised ühiskondlikud ülesanded. Nende ülesannete teaduslikele alustele keegi loodetavasti vastu ei vaidle. Aga see võtmeküsimus kliimakokkulepete osas Eestis seisneb ikkagi nendes teekaartides, et milliste sammudega me liigume, millised on meile jõukohased. Aga kliimateema on selline teema, kus välja tagurdada ühiskondlikust vastutusest, sellest, et me jätame tulevastele põlvedele keskkonna, mis on inimestele ja loodusele elamiseks kõlblik, sellest enam välja tagurdada ei ole võimalik. Mina väga siiralt loodan, et me selle kliimaseaduse selle riigikogu kooseisuga siiski vastu võtame," rääkis Kallas.

Michal tõdes samuti, et teekaardid annavad ette suuna, mida keegi mingiks ajaks tegema peab ja kuidas seda rakendatakse.

Peaminister märkis, et kui tempokalt asi käsile võtta koos ettevõtjatega, siis jõuab kliimaseaduse selles koosseisus vastu võtta. "Kui käed rüppe lasta ja mitte midagi teha, siis jääb järgmisele," sõnas ta.

"Ettevõtjad ise on olnud ju need, kes ootavad selgust teatud reeglites investeeringute tegemisel. Näiteks üks osa, mis puudutab meie kõige suuremat saasteallikat, ehk see, kuidas meie energiamajandus areneb, näiteks energiamajanduse arengukava (ENMAK) on saanud väga positiivse tagasiside. Kliimaseaduse endaga ongi tarvis aru saada, mida keegi täpselt teeb. Sest Eesti saaste, heide on väga tihti markeeritav ja identifitseeritav just energeetikavaldkonnas. Miks Eesti on olnud tubli ka oma eesmärkide ärategemisel, me oleme ju tegelikult ees sellest kavast oma heite vähendamisel. See ei tähenda, et tuleb pooleli jätta. Aga just sellepärast, et me oleme energeetikas teinud teatud samme. Kui me energeetika plaanid saame tehtud, siis me suudame ka heidet vähendada," rääkis Michal.

"Küsimus on ainult tempos, mitte suunas. Tuleviku võtmed ei peitu minevikus," lisas ta veel.

Eesti suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu teatas kolmapäeval, et otsustas mitte toetada kliimaseaduse edasist menetlemist praegusel kujul ja soovitab valitsusel seadusest loobuda.

Kliimaministeeriumi esindajad kinnitasid teisipäeval tööandjate keskliidu kestlikkuse töörühma kohtumisel, et eelnõu plaanitakse parlamendile menetlemiseks saata hiljemalt 2026. aasta veebruaris. See on viimane võimalik aeg, et riigikogu praegune koosseis jõuaks kliimaseaduse ära menetleda.

Eelmisel kolmapäeval selgus, et kliimaministeeriumis on valminud kliimakindla majanduse ehk niinimetatud kliimaseaduse uus eelnõu. Eelnõu paneb muu hulgas paika kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid ning eeldused, mida nende eesmärkide täitmiseks on vaja.