Mihkelson rääkis esmaspäeva hommikul "Vikerhommikus", et kogu nädalavahetus on käinud rahvusvaheliselt väga tihe diplomaatiline tegevus, sh Eesti poolt, et aidata Ukrainat ülimalt keerulises olukorras.

"Kus põhimõtteliselt on neile peale surutud allaandmine selles sõjas, mis kestab ju tegelikult tänaseks rohkem kui 11 aastat. Kõik me oleme lugenud 28 punkti ja ma ei saa seda küll kuidagi rahuplaaniks nimetada. Tegemist on puhtakujulise kapitulatsiooniaktiga, mis on Venemaa poolt tõenäoliselt kirjutatud ja läbi ameeriklaste Ukraina suunas teele saadetud. Või täpsemini öeldes venelaste endi poolt lekitatud meediasse ja seeläbi selle suure segaduse tekitanud."

Mihkelson lisas, et positiivne uudis praeguse seisuga on, et Ukraina pole alla andnud.

"Oli kartus, et eilse päeva jooksul surutakse Ukraina olukorda, kus tal ei jää muud üle, kui nõustuda punktidega, mis oleksid selgelt praegust seisu arvestades Ukrainale väga-väga kahjulikud. Aga on ilmselge, et rahvusvaheline surve, sealhulgas ka ameeriklaste suunal, on vähemalt tekitanud olukorra, et me tegelikult oleme liikunud eemale sellest õudusest, mis need 28 punkti endast sisaldasid."

Mihkelsoni sõnul pole olukord siiski veel nii hea, et võiks öelda, et Ukrainal pole põhjust ja ka Eestil pole põhjust muretseda.

"See nädal, mis tänasega algab, võib-olla kogu Ukraina sõja ja Vene agressiooni üks kriitilisemaid nädalaid. Ja siit sõltub väga palju ka muuhulgas Euroopa liitlaste ja partnerite tegevusest, et me ei looks olukorda, kus Venemaa võiks deklareerida võitu ja kahjuks Ukraina kaotust."

Mihkelson juhtis tähelepanu, et läbirääkimised ei toimu mitte Ukraina ja Venemaa vahel.

"Kõige ebameeldivam selles olukorras on ju see, et selle asemel, et survestada agressorit, on suur surve, eriti ameeriklaste poolt, pandud sõjaohvrile Ukrainale. Kellelt on nõutud sisuliselt allaandmist. Aga nii nagu teab Volodõmõr Zelenski väga hästi ja teab ka kogu Ukraina rahvas, et ükski poliitiline liider Ukrainas ei saa endale lubada alla kirjutada mingit dokumenti, mis vabatahtlikult loovutab riigi suveräänsuse ja territooriumi."

Mihkelsoni sõnul on just see pidepunkt, mis praegu hoiab ka Ukrainat vee peal.

"Ja kui nüüd muudetakse neid punkte selliselt, kus tagatakse Ukraina suveräänsus, siis mina ei näe hetkel küll neid tingimusi, miks peaks Venemaa sellega nõustuma. Venemaa on arvamusel, et kogu Ukraina läheb Venemaa kontrolli alla järgmise kahe aasta jooksul. Nad usuvad, et nad suudavad kogu Euroopa julgeolekusüsteemi nii palju lõhestada, et nad võivad deklareerida oma peamiste eesmärkide saavutamist."

Väliskomisjoni esimehe sõnul tekitab praegu rinnetel toimuv Venemaal arvamuse, et võit on neile käeulatuses ja et Ukraina ei suuda pikaajaliselt vastu panna. Samuti, et Lääs ei ole ühtne Ukraina toetamisel.

"Ameerika Ühendriigid pole sisuliselt selle aasta jooksul andnud ühtegi uut abipaketti. Trump on ju teatanud, et ma võin anda Ukrainale abi, aga ainult eurooplased peavad mult need relvad ostma ja siis võite anda need Ukrainale."

Mihkelsoni sõnul ei ole Venemaa kusagil välja öelnud seda, et ta muudab oma peamisi sihte ehk kahte strateegilist eesmärki.

"Esiteks Ukraina riigi suveräänsuse hävitamine ja teisalt sisuliselt ka NATO hävitamine. Sellest 28-st allaandmispunktist loeme mitmest välja, kuidas Venemaal soovib saavutada täieliku vetoõiguse NATO otsuste üle ehk NATO laienemise üle ja see on selgelt NATO liikmesriikidele võimatu aktsepteerida," kinnitas väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.