ERR Strasbourgis: Euroopa Parlamendis käärib kahe enamuse vahel
Euroopa Parlamendis on moodustunud kaks vahelduvat enamust, kellele sõltuvalt hääletusest suurim fraktsioon Euroopa Rahvapartei toetub. Sotsiaaldemokraatide ja liberaalide sõnul teeb Rahvapartei koostööd paremäärmuslastega. Rahvapartei sõnul on see aga vajalik, et jõulisemalt kärpida asjatut bürokraatiat.
Euroopa Parlamendi suurim fraktsiooni Euroopa Rahvapartei usub üha rohkem, et ettevõtteid koormavaid regulatsioone tuleb jõuliselt kärpida. Lõikelaual on tihti seadused, mis on vastu võetud alles mõne aasta eest.
"Meil on toimunud suur muutus, suur poliitiline muutus. Euroopa Rahvapartei ütleb väga selgelt, et me peame bürokraatiat kärpima," lausus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Rahvapartei liige Tomas Tobe.
Traditsioonilise koostöö asemel sotsiaaldemokraatide, liberaalide ja rohelistega on Euroopa Rahvapartei hiljuti selle nimel paar korda hääletanud teiste parempoolsete erakondadega.
"Kui poliitiline tsenter ei suuda vastuoluliste teemade puhul kokkuleppele jõuda, näiteks rohereeglite, regulatsioonide kärpimise või migratsiooni teemal, siis Euroopa Rahvapartei valib parempoolse enamuse selle asemel, et vasakpoolsetega kompromiss leida," sõnas Politico ajakirjanik Max Griera.
"Tavaliselt me peame läbirääkimisi poliitilise tsentriga - see on kõige lihtsam viis leida enamus, aga me ei tagane ka Euroopa Rahvaparteina. Me paneme oma ettepanekud lauale ja vaatame, kellega tuleb enamus," ütles Tobe.
Sotsiaaldemokraadid kritiseerivad, et rahvapartei toob parketile äärmuslased ja lõhub euroopameelset tsentrit, aga rahvaparteiga koostööd hüljata nad ei ähvarda.
"Me käitume vastutustundlikult, aga see ei ole meie kätes. See on Euroopa Rahvapartei kätes," sõnas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni juht Iratxe Garcia.
Liberaalid ka mitte.
"Minu prioriteet on püüda hoida seda koostööformaati elus, sest see on ainus viis leida lahendused Euroopa ja eurooplaste suurtele katsumustele," lausus Uueneva Euroopa fraktsiooni juht Valerie Hayer.
Parempoolsed erakonnad on seni koos hääletanud ka vaid kahel hääletusel, millel on otsene mõju Euroopa Liidu seadusandlusele.
"Esimene hääletus ja nüüd teine, mille puhul me oleme seda näinud, on rohereeglite lahjendamine. Need on ainukesed päriselt seadusandlikud failid, mille puhul nad on koostööd teinud," sõnas Griera.
Euroopa Liidus ei otsusta parlament asju üksi. Kompromiss tuleb leida ka liikmesriikide ja komisjoniga, seega ei tea veel lõpuni, kui palju see hääletamismuster tegelikult näiteks Euroopa Liidu rohepoliitikat mõjutab.
"Nende ettepanekute puhul, kus Euroopa Patrioodid - paremäärmuslased ja Euroopa Rahvapartei on koos hääletanud, on veel lahtine küsimus, mis saab siis, kui see seisukoht tuleb tagasi pärast kompromissi liikmesriikidega. Kas Patrioodid hääletavad ratifitseerimise poolt. Sellest tuleb võtmetest, kas selline enamus peab või mitte," ütles Griera.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









