Oluline Vene-Ukraina sõjas reedel, 28. novembril kell 20.14:

- Ukraina korraldas õhurünnaku kolmes Venemaa regioonis;

- Kümmekond Venemaa lennuvälja peatas öösel töö;

- Ukraina kinnitas rünnakuid Saraatovi naftatöötlemistehasele ja Saki lennuväljale;

- Meedia: Trump kavatseb tunnustada okupeeritud alasid de facto Venemaa aladena;

- Kim Jong-un käskis oma sõduritel vangi andmise asemel end õhku lasta;

- NYT: Euroopa Liit sai Trumpi Ukraina rahuplaanist teada meediast;

- Zelenski sõnul määrab tugevus lahinguväljal edu diplomaatias;

- Zelenski: Ukraina valmistub uueks julgeolekukõneluste vooruks;

- Jermaki sõnul ei loobu Ukraina rahu nimel oma territooriumist;

- Svõrõdenko: Ukrainas on pärast sõda miljoneid veterane ja nende pereliikmeid;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit.

Saksamaa annab 2026. aastal Ukrainale 11,5 miljardi euro eest sõjalist abi

Saksamaa parlament kiitis reedel heaks 2026. aasta eelarve, mis ulatub 524 miljardi euroni. Eelarve on 21,5 miljardi euro võrra suurem kui mullu ning sisaldab 108 miljardi euro ulatuses kaitsekulutusi. Ukraina sõjaliseks toetamiseks eraldatakse 11,5 miljardit eurot, vahendas Deutsche Welle. 

Ukraina korraldas õhurünnaku kolmes Venemaa regioonis

Ukraina korraldas ööl vastu reedet õhurünnaku vähemalt kolmes Venemaa piirkonnas, sealhulgas sai tabamuse Saraatovi naftatöötlemistehas.

Ööl vastu 28. novembrit teatati ulatusliku droonirünnaku järel toimunud plahvatustest mitmes Venemaa linnas, sealhulgas Taganrogis, Smolenskis ja Saraatovis, teatas väljaanne The Kyiv Independent.

"Saraatovis on kuulda plahvatusi. Kohalikud elanikud teatavad rünnakust naftarafineerimistehasele," kirjutas veebikanal Exilenova+ keskkonnas X.

More from Saratov https://t.co/jEas6CNGYK pic.twitter.com/gWphllRncf

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) November 27, 2025

Sõltumatu väljaanne Astra teatas kohalikele elanikele viidates, et Taganrogi-Južnõi sõjaväelennuvälja lähedal oli kuulda plahvatusi.

Residents of Taganrog are once again reporting explosions. According to eyewitness footage, one of the blasts was filmed 1.3 kilometers from the military airfield where two military aircraft had previously been damaged, ASTRA found pic.twitter.com/L2Bft9vku5

— ASTRA (@ASTRA_PRESS) November 28, 2025

Samuti kuuldi plahvatusi Smolenskis ning pealtnägijate filmitud videokaadrid näitasid linnas või selle lähistel toimunud plahvatusi.

Strikes in Smolensk region involve Ukrainian long-range munitions targeting logistics hubs.

4/5 pic.twitter.com/UVfHAouJ1b

— | (@tweet4Anna_NAFO) November 28, 2025

Kohalike elanike sõnul käivitusid Musta mere rannikulinnas Novorossiiskis droonirünnaku ajal õhuhäire sireenid.

Rünnakute tagajärjed ei ole veel teada ja Ukraina sõjavägi pole rünnaku kohta veel kommentaare andnud.

Taganrog asub Aasovi mere põhjarannikul, Smolensk asub Valgevene idarapiirist veidi idas ja Saraatov asub Volga jõe ääres.

Kiiev ründab regulaarselt Venemaa sõjalist infrastruktuuri, et vähendada Moskva võimet jätkata sõda Ukraina vastu.

26. novembri varahommikul ründasid tundmatud droonid Tšuvaššia Vabariigis asuvat Tšeboksarõ linna Venemaal ning Ukraina peastaap teatas hiljem edukatest tabamustest Venemaa relvadele elektroonikat tootvale tehasele.

Kümmekond Venemaa lennuvälja peatas öösel töö

Vene uudisteagentuuri Interfax andmeil peatas öösel eeldatavalt Ukraina korraldatud õhurünnakute tõttu töö kümmekond Venemaa lennuvälja.

Lennukite vastuvõtt ja stardid peatati ajutiselt Samaara, Uljanovski, Pensa, Saraatovi, Krasnodari, Volgogradi, Sotši, Vladikavkazi, Groznõi, Magassi, Naltšiki ja Gelendžiki lennujaam, selgub Interfaxi teadetest.

Ukraina kinnitas rünnakuid Saraatovi naftatöötlemistehasele ja Saki lennuväljale

Ukraina relvajõud ründasid ööl vastu reedet Venemaa Saraatovi naftatöötlemistehast, okupeeritud Krimmis paikneval Saki lennuväljal asuvat droonihoidlat ja mitmeid teisi Vene sõjaväe objekte, teatas Ukraina vägede kindralstaap.

Saraatovi naftatöötlemistehases registreeriti rida plahvatusi, millele järgnes tulekahju sihtmärgi piirkonnas. Tehas toodab üle 20 tüüpi naftatooteid, sealhulgas bensiini, kütteõli, diislikütust ja tööstuslikku väävlit ja varustab oma toodanguga Venemaa armeed.

Ukraina kindralstaap kinnitas ka rünnakut mehitamata õhusõidukite hoidlale Saki lennuväljal Novofedorovkas, mis asub okupeeritud Krimmis. Seal hävitati esialgselt mitu õhutõrjesüsteemi, sealhulgas Pantsir-S1 ja TOR-M2. Pärast vaenlase õhutõrje mahasurumist hävitati ka angaar, kus vaenlane hoiab droone Orion ja Forpost. Ukraina kaitsevägi ründas ka vaenlase juhtimispunkti ja KamAZi sõjaväeveokit.

Samuti tabati piirkondi, kuhu oli koondunud vaenlase personal, ning kütuse- ja määrdeainete hoidlad ajutiselt okupeeritud Donetski ja Luhanski oblasti aladel, lisas staap.

Meedia: Trump kavatseb tunnustada okupeeritud alasid de facto Venemaa aladena

Ajalehe The Telegraph allikate teatel kavatseb USA tunnustada okupeeritud alasid Venemaa aladena, et saavutada sõja lõpetamise kokkulepe. 

Telegraphi teatel saadab Trump oma erisaadiku Steve Witkoffi ja väimehe Jared Kushneri Moskvasse, kes peaksid siis seal tegema selle pakkumise Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile. 

"On üha selgem, et ameeriklased ei hooli Euroopa seisukohast. Nad ütlevad, et eurooplased võivad teha, mida tahavad," ütles üks asjaga kursis olev allikas Telegraphile. 

Esialgne 28-punktiline plaan nägi ette, et Krimmi, Luhanski ja Donetski oblastit tunnustatakse de facto Venemaa aladena ning Herson ja Zaporižžja külmutatakse piki rindejoont.

Ukraina ja USA ametnikud pidasid möödunud nädalavahetusel Genfis kõnelusi uue 19-punktilise plaani üle. See peaks olema Ukraina jaoks soodsam plaan. Mitmed allikad aga ütlesid, et tunnustamisega seotud pakkumised on jäänud strateegia osaks. 

Kim Jong-un käskis oma sõduritel vangi andmise asemel end õhku lasta

Ukraina sõda on ammu väljunud piirkondliku konflikti raamidest, millest annab tunnistust Venemaa tegevus palgasõdurite kasutamisel, kuid Põhja-Korea sõduritega seotu ületab kõik piirid, vahendas väljaanne RBC-Ukraine Lõuna-Korea kanalit Daily NK.

Lõuna-Korea meedia teatel käskis Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un oma sõduritel, keda ta Ukraina rindele saadab, end granaadiga õhku lasta, selle asemel, et ukrainlaste kätte vangi langeda.

Et Põhja-Korea võitlejad ei kardaks end lahingus tappa, korraldatakse neile nüüd kaks korda nädalas poliittunde, mille käigus tõstetakse esile nende Põhja-Korea sõdurite "kangelaslikke teeneid", kes otsustasid end lahinguväljal õhkida.

Samuti rõhutatakse, et Põhja-Korea sõjaväelaste vaprus ületab Vene sõdurite julgust, keda kirjeldatakse sellistena, kes ei soovi oma elu ohverdada ja annavad selle asemel enda vaenlase kätte.

Poliittunnid viiakse läbi sarnase sõnumiga, mida kasutatakse sõjaväeliste nn märtrivõitlejate ajupesuks, pannes sõdureid uskuma, et "kangelassurm" annab neile igavese elu.

On isegi tekkinud uus loosung: "Õppigem sõdalastelt, kes end õhku lasid."

Lõuna-Korea kommentaatorite sõnul peegeldab selline propaganda Põhja-Korea režiimi täielikku hoolimatust oma kodanike suhtes, kes saadetakse teise riigi huvide eest rindele surema.

NYT: Euroopa Liit sai Trumpi Ukraina rahuplaanist teada meediast

Euroopa riikide liidrid said Ameerika Ühendriikide esitatud rahuplaanist Venemaa ja Ukraina sõja lõpetamiseks teada alles pärast seda, kui meedia avaldas selle sisu, kirjutas neljapäeval ajaleht New York Times (NYT).

Ajaleht viitas oma artiklis 16 anonüümsust palunud ametnikule.

Väljaande vestluspartnerite sõnul oli Saksamaa kantsler hämmastunud nii selle plaani sisust ja ka viisist, kuidas sellest teada sai.

"Euroopa kõrged ametnikud teadsid, et [USA president Donald] Trumpi administratsioon töötab mingisuguse plaani kallal, kuid ei oodanud, et see on Venemaale nii kasulik. Kui plaan päevavalgele tuli, siis mõistsid nad, et Euroopa on jäetud kõrvale Trumpi administratsiooni püüdlustest lõpetada maailmajao suurim maismaasõda pärast Teist maailmasõda," seisis artiklis.

Pärast seda korraldati suurriikide ühenduse G20 tippkohtumise kuluaarides Euroopa Liidu liidrite kohtumine. Samuti peeti kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja Euroopa töötas välja oma plaani.

Artikli autorid märkisid, et alguses ignoreeris Washington Euroopa Liitu, kuid diplomaadid suutsid Genfi kõneluste ajal mõjutada USA välisministri Marco Rubio seisukohta.

Ühendriigid muutsid seepeale algset rahuplaani ja Euroopas nimetati seda võiduks.

Euroopa Parlament nõudis neljapäeval Ukraina jaoks koostatud hiljutisele USA rahuplaanile osutades Euroopa Liidult ja liikmesriikidelt geopoliitiliselt kriitilisel hetkel otsustavust ja ohjade haaramist.

"Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad jätkama koostööd Ühendriikide ja teiste vaatekaaslastega selle nimel, et rahuläbirääkimised põhineksid rahvusvahelise õiguse põhimõtetel," seisis resolutsioonis.

"Igasugusele püsiva rahu kokkuleppele peab parlamendi hinnangul eelnema relvarahu ning kokkuleppe aluseks peavad olema Euroopa Liidu ja USA tugevad julgeolekutagatised Ukrainale. Need peavad vastama NATO artikli 5 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 tasemele, et ennetada mis tahes uut agressiooni ja anda sellele viivitamatu vastulöök," lisas parlament.

Parlament toonitas ühtlasi, et Euroopa Liit ei kavatse tunnustada ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumi Venemaa territooriumina. Kuna mistahes rahulepe mõjutab sügavalt ka Euroopa julgeolekukorda, siis rõhutas parlament, et Ukraina kohta ei tohi midagi otsustada ilma Ukrainata ega Euroopa kohta ilma Euroopata.

Parlament võttis teadmiseks USA administratsiooni pingutused Venemaa agressioonisõja lõpetamiseks, kuid on seisukohal, et USA poliitika ambivalentsus Ukraina suhtes kahjustab püsiva rahu saavutamise võimalusi. Ükski rahuleping ei tohi piirata Ukraina õigust kaitsta oma suveräänsust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust ega muuta Ukrainat tulevaste rünnakute ees kaitsetuks. Ukrainal on vabadus valida oma julgeolekualased ja poliitilised liitlased ise ning seda ilma Venemaa vetota.

Rahuleping peab parlamendi hinnangul kohustama Venemaad hüvitama Ukrainale kogu materiaalse ja mittemateriaalse kahju, mille ta on põhjustanud. Lisaks peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid töötama Ukraina jaoks viivitamatult välja õiguslikult ja finantsiliselt usaldusväärse reparatsioonilaenu, mille tagatiseks on Venemaale kuuluvad külmutatud varad. Nende varade saatuse ja investeerimistingimuste üle ei või pidada läbirääkimisi ilma Euroopa Liiduta.

Parlament ei olnud nõus ka ühegi sanktsiooni tühistamisega enne rahuläbirääkimiste lõpuleviimist ja rahulepingu jõustumist. Kui Venemaa keeldub tõsiseltvõetavatel rahukõnelustel osalemast, siis peab Euroopa Liit kehtestama Moskvale täiendavad jõulised sanktsioonid.

Resolutsiooni poolt hääletas täiskogul 401 ja vastu 70 parlamendiliiget. Erapooletuks jäi 90.

Zelenski sõnul määrab tugevus lahinguväljal edu diplomaatias

Mida tugevamad oleme lahinguväljal, seda rohkem saavutame diplomaatias, ütles neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Venemaa ei taotle territooriumi, vaid Ukraina alistamist. Seetõttu on kaitse tugevdamine nii Ukraina kui ka tema partnerite peamine ülesanne, kuna diplomaatilised tulemused sõltuvad jõust lahinguväljal," rääkis Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises.

"Kõigile maailmas on ilmne, et Venemaal pole mitte ainult suurim rahvusvaheliselt tunnustatud territoorium, vaid ka suurim territoorium, mis on arendamata ja hooletusse jäetud. Kogu Venemaa eksisteerib Moskva ja Peterburi nimel ning kui kõik muu kokku variseks, siis ei paneks keegi seal seda isegi tähele. Seega, kui nad tahavad rohkem kilomeetreid Ukraina maad, siis ei ole asi nende jaoks üldse territooriumis. Küsimus on oma võimu igaveses säilitamises – naaberrahva alistamises," seletas riigipea.

Zelenski märkis, et oht Venemaalt on saanud selgeks paljudele naaberriikidele.

"Oleme selgelt näinud, et Venemaalt pole oodata midagi peale hävingu. Ja me pole ainsad, kes seda näinud on – seda on näinud kõik Euroopas ja igaüks Venemaa naabritest, Soomest Kasahstani ja Jaapanini," jätkas president.

Zelenski sõnul mõistavad nüüd kõik Ukraina partnerid kaitse tugevdamise vajadust.

"Vastavalt sellele mõistavad kõik, mida tuleb kaitse heaks teha. Ja just Ukraina positsioonide kaitsmine on võtmeülesanne meile ja kõigile meie partneritele," lisas riigipea.

Zelenski toonitas, et Ukraina tugevus lahinguväljal mõjutab otseselt diplomaatilisi võimalusi.

"Mida tugevamad oleme kaitses rindejoonel, siis seda rohkem suudame saavutada diplomaatias ja seda aktiivsemalt aitab maailm meil Venemaad survestada oma sõda lõpetama," seletas Zelenski.

Zelenski: Ukraina valmistub uueks julgeolekukõneluste vooruks

Nädala lõpus jätkavad Ukraina ja USA delegatsioon tööd Genfi kohtumiste järel välja töötatud rahuleppe punktide kooskõlastamisel, et liikuda rahu ja julgeolekutagatiste suunas, teatas neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Presidendi sõnul on praegu võrdselt olulised nii Ukraina positsioonide kaitse ja vastupanu rindejoonel ja ka ühine töö partneritega diplomaatilise võimekuse tugevdamiseks.

"Meie meeskond jätkab koos Ameerika esindajatega Genfis kindlustatud punktide vormistamist sellisele kujule, mis seab meid teele rahu ja julgeolekutagatiste suunas. Toimub delegatsioonide kohtumine," rääkis Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises.

Riigipea rõhutas, et Ukraina delegatsioon on hästi ette valmistatud ja keskendunud sisulisele tööle.

"Jääme tihedasse kontakti Ameerika poole ja meie Euroopa sõpradega. Teavitan ka meie partnereid teistes maailma paikades ja olen neile tänulik toetuse eest meie suveräänsusele ja riigile," sõnas Zelenski.

Riigipea rõhutas, et Ukraina teeb kõikvõimaliku tagamaks piisava kaitsetoetuse olemasolu.

Pühapäeval, 23. novembril toimus Genfis kohtumine Ukraina, Ameerika ja Euroopa ametnike vahel, mille käigus arutasid pooled Washingtoni esitatud rahuplaani ettepanekut, mille eesmärk on lõpetada sõda Ukrainas. Pärast Genfi läbirääkimisi leppisid Ukraina ja USA kokku, et jätkavad tööd rahulepingu ühisettepanekute kallal.

Pooled kinnitasid taas, et igasugune tulevane lepe peab täielikult austama Ukraina suveräänsust ning tagama kestva ja õiglase rahu. Pärast kõnelusi valmistasid delegatsioonid ette uuendatud ja täpsustatud rahu raamdokumendi.

25. novembril toimunud niinimetatud tahtekoalitsiooni kohtumisel rõhutas Zelenski, et vaatamata teatud positiivsetele tulemustele Genfi rahukõnelustel, vajab Ukraina endiselt liitlaste toetust.

Jermaki sõnul ei loobu Ukraina rahu nimel oma territooriumist

Ukraina ei loobu rahu saavutamise nimel oma aladest, kinnitas neljapäeval presidendikantselei juht Andri Jermak.

"Täna ei allkirjasta ükski terve mõistusega inimene dokumenti territooriumi loovutamise kohta. Kuni [Volodõmõr] Zelenski on president, siis ei tohiks keegi oodata, et me loovutame territooriumi. President ei allkirjasta dokumenti territooriumi loovutamise kohta. Põhiseadus keelab selle. Keegi ei saa seda teha, kui ei taha minna Ukraina põhiseaduse ja Ukraina rahva vastu," toonitas Jermak intervjuus väljaandele The Atlantic .

Ametniku sõnul on Ukraina valmis arutama vaid seda, kuhu tuleks tõmmata joon, mis eraldab sõjapoolte kontrolli all olevaid territooriume.

"Kõik, millest me praegu tegelikult rääkida saame, on kontaktjoone määratlemine. Ja seda me peamegi tegema," lisas Jermak.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles neljapäeval, et Ukraina vajab pärast mis tahes rahuleppe sõlmimist tugevaid relvajõude ja julgeolekutagatisi. Samuti nõudis Merz, et Kiievit ei tohi sundida territooriumi loovutama.

Ukraina parlamendi riikliku julgeoleku, kaitse- ja luurekomisjoni sekretär Roman Kostenko rõhutas intervjuus uudisteagentuurile Unian, et läbirääkimistel ei ole 2025. aasta lõpuks edu oodata. Poliitiku sõnul on rahuplaanis punkte, millest Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kinni haarab kui ettekäändest sõda mitte lõpetada.

Putin ütles neljapäeval, et Moskva lõpetab oma sõjategevuse Ukrainas, kui Kiiev viib väed välja territooriumitelt, mida Moskva enda omaks peab. Vastasel juhul võetakse need jõuga.

"Kui Ukraina väed lahkuvad territooriumitelt, mida nad hoiavad, siis me peatame lahingutegevuse," ütles Putin Kõrgõzstani visiidi ajal. "Kui nad seda ei tee, siis saavutame oma eesmärgi sõjalisel teel," sõnas Venemaa juht.

Svõrõdenko: Ukrainas on pärast sõda miljoneid veterane ja nende pereliikmeid

Pärast sõja lõppu on Ukrainas umbes 5–6 miljonit veterani ja nende pereliiget, teatas neljapäeval Ukraina peaminister Julia Svõrõdenko.

Peaministri sõnul  peab veteranipoliitika seega olema orgaaniliselt integreeritud kõikidesse eluvaldkondadesse.

Peaminister rääkis teemal kohtumisel veteranide kodanikuühiskonna organisatsioonide koalitsiooni esindajatega.

"Ukraina on esimene riik, mis ehitab terviklikku veteranipoliitikat üles sõja ajal ja mitte pärast selle lõppu. See nõuab lahendusi, mis põhinevad meie kaitsjate ja nende perede tegelikel kogemustel," sõnas Svõrõdenko.

Kohtumisel esitlesid veteranide kodanikuühiskonna organisatsioonide koalitsiooni esindajad uuendatud kontseptsioone riikliku poliitika kohta veteranide ja nende perede suhtes.

"Alates meie eelmisest kohtumisest augustis on valitsus juba lisanud paljud teie ettepanekud veteranide seadustiku eelnõusse, mille esitame peagi parlamendile," jätkas Svõrõdenko.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 170 790 (võrdlus eelmise päevaga +1100);

- tankid 11 380 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 23 643 (+15);

- suurtükisüsteemid 34 730 (+21);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1550 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1253 (+0);

- lennukid 430 (+2);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 85 237 (+63);

- tiibraketid 3995 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 68 399 (+48);

- eritehnika 4008 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.