Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 4. juunil kell 20.42:

- Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis;

- Ukraina droonirünnakud külvavad Venemaal ärevust;

- Venemaa peatas drooniohu tõttu 13 Krimmi suunduma pidanud reisirongi;

- Rubio sõnul ei näe USA Ukraina konfliktile sõjalist lahendust;

- Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia arutavad sõja lõpetamise võimalusi;

- Zelenski ja Starmer kooskõlastasid seisukohti;

- Jaapani parlamendiliige kutsus üles müüma Ukrainale rakette Patriot;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit;

Bloomberg: Ukraina palus Saksamaalt Patrioti rakette

Uudisteagentuuri Bloomberg andmetel pöördus Ukraina Berliini poole palvega saada tänavu Saksamaa varudest veel kümneid Patrioti õhutõrjerakette, et tugevdada riigi õhukaitset Venemaa raketi- ja droonirünnakute vastu.

Saksamaa valitsus kaalub Ukraina taotlust, kuid lõplikku otsust pole veel tehtud. Allikate sõnul võidakse sellest teatada vahetult enne juulis toimuvat NATO tippkohtumist või selle ajal, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina droonirünnakud külvavad Venemaal ärevust

3. juunil süütas Ukraina droonirünnak vahetult enne Peterburi rahvusvahelist majandusfoorumit Leningradi oblastis asuva naftaterminali. Kohalikud elanikud ja sõjablogijad kahtlevad nüüd üha enam, kas Venemaa suudab oma suuremaid linnu kaitsta, vahendas The Kyiv Independent. 

"Peterburi ärieliit saab nüüd oma silmaga näha, kuidas Venemaa kaitseministeerium õõnestab nende osa niinimetatud "ühiskondlikust lepingust". Me oleksime pidanud ette nägema ja ennustama selliseid rünnakuid juba kaks aastat tagasi," kirjutas Telegramis Vene sõjablogija Filatov. 

Samal ajal on Ukraina hoogustanud rünnakuid Venemaa naftataristu vastu ning Telegrami kanali Astra andmetel on mitmed Peterburi tanklad kehtestanud kütuse müügipiirangud.

Ukraina väed ründasid 3. juunil ka Kroonlinna, kus tabati Venemaa Balti laevastiku alust. Rünnak andis järjekordse hoobi Vene armee maine pihta ning kriitikud leiavad, et riigitelevisioon püüab juhtunut pisendada.

"Nad loovad televisioonis pildi, et kõik on korras. Edukad külalised välismaalt saabuvad linna ja neid kostitatakse maitsvate traditsiooniliste roogadega," kirjutas üks kasutaja sotsiaalmeedias.

Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele.

Kohalikud elanikud teatasid droonirünnakutest Sevastoopolis, Simferoopolis ja mitme sõjalennuvälja lähedal teatas uudistekanal RBK-Ukraina viitega partisaniliikumiste Krõmski veter (Krimmi tuul) ja Ateš tehtud postitustele sotsiaalmeedias.

Plahvatusi ja õhutõrje tegevust registreeriti Sevastoopoli Nahhimovi rajoonis, Severnaja Storona piirkonnas ja Võidupargis, Simferoopolis, Gvardeiskoje, Belbeki ja Saki lennuväljade piirkonnas.

Sevastoopoli nukuvalitseja Mihhail Razvožajev kinnitas rünnakut ja väitis, et Vene õhutõrje tulistas Severnaja Storona, Streletskaja lahe ja Inkermani piirkonnas alla rohkem kui 20 drooni.

Krimmi kuberner Sergei Aksjonov teatas, et Ukraina õhurünnakus mitteeluhoonetele Simferoopolis sai surma kolm ja haavata seitse inimest.

Krimmitatarlaste partisanigrupp Ateš teatas mitme drooni allatulistamisest Sevastoopoli kohal ja teisest rünnakust Saki lennuväljale.

Sõjauudiseid kajastava ühismeediakontor The Tectonic kirjeldas, et Belbeki lennuväljal asuvad Vene hävitajad, õhutõrjeradarid ja Sevastoopolist põhja pool õhutõrjekomplekside S-400 komponendid.

As of 3:41 a.m. Kyiv time - Ukrainian UAV swarm active across Russian airspace tonight.
Tonight's concentration: Crimea.
The logistics lockdown that forced fuel rationing in Crimea, destroyed ferry connections, and put the Rostov-Crimea highway under fire control is… https://t.co/IkQrkr4OOO

— The Tectonic (@thetect0nic) June 4, 2026

Samuti Ukraina rünnaku alla sattunud Katša lennuväljal kaotas Venemaa varasemate Ukraina droonirünnakute tõttu kaks transpordilennukit An-26 ja mitu rannikuradarit.

Lisaks on varasemates rünnakutes neile kahele baasile hävitatud Vene sõjalennukeid MiG-31 ja Su-27, radareid, õhutõrjesüsteeme Pantsir ja lennukeid An-26, rünnakute kogukahju hinnatakse sadade miljonite dollarite suuruseks.

The Tectonicu kirjelduse kohasel on Ukraina korraldanud droonide varitsusrünnakuid Venemaa lennuväljade lähedal, kasutades ründedroone FP-1 ja lõhkeainet kandvaid kvadrokopter-droone ja, mis ootavad lennuradade lähedal ja ründavad Vene õhusõidukeid lennuväljale lähenemisel või sealt õhkutõusmisel.

Poolsaart, mille Venemaa hõivas 2014. aastal, kahjustatakse süstemaatiliselt – maalt, merelt ja nüüd ka õhust. "Me jätkame okupantide kaitserajatiste süstemaatilist hävitamist, et muuta Krimm haavatavaks," vahendas The Tectonic Ukraina julgeolekuteenistust SBU.

Lisaks kirjeldavad nii RBK-Ukraina kui ka Tectonic poolsaare elu üha enam segavaid probleeme, mis on samuti tingitud Ukraina tegevusest.

Krimmis kehtib alates 1. juunist autokütuse normeerimine, kuna sinna varusid vedavad parvlaevad on hävitatud, maanteekoridor on aga Ukraina tule all. Okupatsioonivõimud on kehtestanud kütusemüügile ranged piirangud: bensiini AI-95 jagatakse peamiselt munitsipaalsõidukitele talongide eest ja bensiini AI-92 müüdavat kogust on piiratud 20 liitriga sõiduki kohta.

Kolmapäeval olevat Krimmis ootamatult kokku jooksnud maksesüsteem, kohalikud elanikud kaebasid massiliselt sularahata maksete kättesaamatuse üle.

Venemaa peatas drooniohu tõttu 13 Krimmi suunduma pidanud reisirongi

Venemaalt okupeeritud Krimmi poolsaarele reisirongiliiklust korraldav ettevõte Grand Service Express (GSE) teatas 13 Krimmi suunduma pidanud rongi hilinemisest seoses piirkonnas valitseva drooniohuga.

GSE teatas ühismeedias, et neljapäeva hommikul kell seitse viibis Adlerist, Mineralnõje Vodõst ja Moskvast Simferoopolisse sõitvate rongide saabumine, samuti Moskvast Sevastoopolisse ja Feodossiasse ning Peterburist Jevpatorijasse suunduma pidanud rongid. Hilinemised olid kaks kuni neli tundi.

Samuti hilinesid vastassuunas sõitvad rongid: kolm Moskva suunal, kolm Peterburi ja ja üks Simferopolist Omskisse suunduv rong. Hilinemised olid kolm kuni seitse tundi.
"Hilinemise ajad võivad muutuda. Rongioperaatorid teavitavad reisijaid nende eeldatavast jaama saabumisajast niipea, kui teave on kättesaadav," teatas GSE.

Venemaa erakorraliste olukordade ministeerium teatas kolmapäeval pärast kella kaheksat õhtul drooniohust Krimmi sillal valitsevast drooniohust. Liiklus sillal suleti pool kolm öösel ja piirangud kehtisid veel ka hommikul.

Vene võimude ametisse nimetatud Krimmi kuberner Sergei Aksjonov teatas neljapäeval, et Ukraina droonirünnakus ühele rongile sai üks inimene surma ja kolm vigastada.

1/3
UKRAINE STRIKES SIMFEROPOL-ST. PETERSBURG TRAIN IN CRIMEA — PASSENGER RAILWAY JUNCTION OBLITERATED

Dzhankoy, occupied Crimea – During the night of June 2, Ukrainian drones struck the Dzhankoy railway station. pic.twitter.com/CyA8XwzLW7

— Sander (@SanderRegter) June 4, 2026

Ukraina relvajõud on alustanud massilisi rünnakuid Krimmile ning seda Venemaaga ühendavatele teedele, mis läbivad okupeeritud alasid ning ka Krimmi Venemaaga ühendaval sillal. Õhurünnakute tõttu vähenenud liiklus on juba tekitanud Krimmis bensiininappuse.

Rubio sõnul ei näe USA Ukraina konfliktile sõjalist lahendust

Ameerika Ühendriigid ei näe Ukraina konfliktile sõjalist lahendust, kuid läbirääkimistel saavutatud rahuni jõudmist takistab praegu osapoolte soovimatus teha kompromisse ja seda eriti Venemaa poolt, ütles kolmapäeval USA välisminister Marco Rubio.

"Kahjuks pole siiani kumbki osapool, kuid eriti Venemaa, näidanud üles valmisolekut teha rahu saavutamiseks vajalikke järeleandmisi," rääkis välisminister Rubio kongressi esindajatekojas toimunud kuulamisel. 

Rubio sõnul USA on pikka aega töötanud selle nimel, et tuua osapooled läbirääkimistelaua taha. Minister tunnistas, et need jõupingutused ei ole andnud soovitud tulemust. Välisminister kinnitas samas, et USA mängib rahu saavutamisel jätkuvalt rolli.

NEW! Rubio tells Senators that Russia will NOT achieve its objectives in Ukraine, and "they may not even be able to militarily EVER achieve the objectives they're demanding now in negotiations"

Says "not only are the Ukrainians bravely fighting, they're effectively fighting"
pic.twitter.com/0zW65zXZpP

— Alex Raufoglu (@ralexdc) June 3, 2026

Rubio märkis ka, et Washington on selles sõjas juba poole valinud. "Olgem ausad – me ei ole selles sõjas erapooletud vahendajad. Me ei tarni Venemaale relvi. Tarnime relvi ainult Ukrainale. Me ei kehtesta sanktsioone Ukraina, vaid ainult Venemaa vastu. Seetõttu oleme selgelt poole valinud," seletas Rubio.

Lisaks rõhutas välisminister, et USA jätkab Ukrainale relvade müümist Ukraina esmavajaduste programmi PURL kaudu.

"Soovime, et see viiks läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppeni. Praegu ei ole väljavaated kummagi osapoole valmisolekuks teha kokkuleppele jõudmiseks vajalikke järeleandmisi kuigi head. Kuid oleme valmis, nagu olen mõlemale poolele korduvalt öelnud, sekkuma ja mängima igat võimalikku positiivset rolli selle laastava ja eskaleeruva sõja lõpetamiseks," rääkis Rubio USA rahvaesindajatele.

Rubio hoiatas enne seda tõelise ohu eest, et Ukraina sõda võib eskaleeruda, kuna Ukraina sõjavägi muutub järjest osavamaks kaugmaarünnakute tegemisel sügavale Venemaa territooriumile.

"See on üks neist asjadest, mis tuletab meile meelde, et miks on oluline püüda see sõda lõpetada, kui me seda suudame, sest eskaleerumise oht on reaalne. Reaalsem kui kaks aastat tagasi," rääkis minister.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et USA jaoks on probleem number üks Iraan, samas kui sõda Ukrainas on Washingtoni jaoks praegu tahaplaanile jäänud. Zelenski hinnangul ootab Ukraina niiöelda sõdade järjekorras.

Zelenski rõhutas samas, et just USA on see, kes suudab Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit kõige enam survestada sõda lõpetama. Samal ajal märkis riigipea, et Ukraina jaoks oleks parim variant, kui läbirääkimistesse oleksid kaasatud nii USA ja ka Euroopa.

Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia arutavad sõja lõpetamise võimalusi

Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik arutavad koos Ukrainaga võimalikke samme Venemaa kaasamiseks sõja lõpetamise läbirääkimistesse, teatas kolmapäeval meediakanal Bloomberg viitega konsultatsioonide käiguga kursis olevatele allikatele.

Agentuuri vestluspartnerite sõnul on Euroopa kolme suurima riigi esindajad pidanud viimastel nädalatel suletud uste taga konsultatsioone Ukraina ja Venemaa osalusega läbirääkimiste võimaliku formaadi üle. Asjakohaseid küsimusi arutati ka Ukraina poolega.

London, Pariis ja Berliin usuvad, et viimased sündmused rindel ja Venemaa sees võivad luua soodsamad tingimused diplomaatiliseks surveks Kremlile.

Bloombergi allikate teatel nägid nad pärast USA vahendatud läbirääkimisprotsessi tegelikku aeglustumist ja Vene armee märkimisväärsete kaotuste taustal rindel võimalust Kiievi positsiooni tugevdamiseks. Lisateguriks olid Ukraina droonide edukad rünnakud sügaval Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide pihta. Samuti märgid kasvavast rahulolematusest sõjaga osade Venemaa eliidi esindajate seas.

Potentsiaalse diplomaatilise algatuse üheks peamiseks eesmärgiks on püüe hoida ära eelnevate aastate stsenaariumi kordumist, mil Venemaa intensiivistas talvel massilisi rünnakuid Ukraina energiataristule ja tsiviilobjektidele.

Samas märkisid meediakanali allikad, et lõplik otsus mis tahes läbirääkimiste osas jääb ainuüksi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski teha. Euroopa partnerid ei plaani Kiievile peale suruda formaati, mida Ukraina võimud ei toeta.

Oodatakse, et Suurbritannia peaminister Keir Starmer peab lähipäevil Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga konsultatsioone edasiste sammude üle.

Zelenski ja Starmer kooskõlastasid seisukohti

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri kolmapäeval peetud vestluse peamisteks teemadeks olid relvad ja diplomaatilised sammud sõja lõpu lähemale toomiseks, edastas uudistekanal Ukrinform.

"Rääkisin Ühendkuningriigi peaministri Starmeriga. Valmistume läbirääkimisteks ja kohtumisteks, mis hõlmavad nii relvi meie kaitseks ja ka meie diplomaatiat ehk meie ühist diplomaatiat Euroopaga, et tuua sõja lõpp lähemale. Euroopa vajab kindlasti oma häält, oma seisukohta ja oma panust kõikidesse diplomaatilistesse jõupingutustesse, mis aitavad sõda lõpetada. Kooskõlastasime, kuidas selleni jõuda," rääkis Zelenski.

Samuti avaldas riigipea Briti peaministrile tänu hiljutise sanktsioonipaketi eest, mis piirab Venemaa krüptovaluutaskeeme. Presidendi sõnul on absoluutselt vajalik, et igasugust survet agressorile tugevdataks.

Ühendkuningriik kuulutas 26. mail välja sanktsioonid Venemaaga seotud krüptovaluutaplatvormide, pankade ja finantsvõrgustike vastu, mida kasutati varem kehtestatud piirangutest kõrvalehoidmiseks.

Eelkõige võeti sihikule Kremli toetatud A7 võrgustik. Briti poole teatel kasutati seda raha ülekandmiseks ja ostude rahastamiseks rahvusvahelistest piirangutest mööda hiilides. Väidetavalt kandis see võrgustik ainuüksi eelmisel aastal üle enam kui 90 miljardi dollari, mis on ligikaudu pool Venemaa aastastest sõjalistest kulutustest.

Suurbritannia kehtestas sanktsioonid kokku 18 juriidilisele isikule, mis aitavad Venemaal lääne sanktsioonidest mööda hiilida, mille hulgas krüptovaluutabörsile HTX, mida kahtlustatakse 1,5 miljardi dollari suunamises Kremlile.

Välisministeeriumi teatel aitas Panamas registreeritud ja börsi opereeriv Huobi Global S.A. Vene krüptovaluutaplatvormi Garantex ja võrgustikku A7 Group (ka A7 LLC), mis on mõlemad Moskva jaoks strateegilise tähtsusega.

"A7 võrgustik on Kremli toetatud süsteem, mis on loodud lääne sanktsioonidest möödahiilimiseks, sõjaliste hangete rahastamiseks ja naftamüügist saadud vahendite töötlemiseks, et rahastada oma sõjamajandust," seisis teates.

"Võrgustik väitis end olevat eelmisel aastal liigutanud üle 90 miljardi dollari, mis võrdub ligikaudu poolega Venemaa iga-aastastest sõjalistest kulutustest," lisati avalduses.

Välisministeeriumi andmetel kasutas rühmitus Kõrgõzstani panka ja suurt krüptovaluutaplatvormi, et suunata oma hinnangul 1,5 miljardit dollarit tagasi Venemaale. HTX on eelkõige rublaga seotud digitaalse valuuta A7A5 taga, mis on mõeldud alternatiivse maksekanalina Venemaa ettevõtetele ja eraisikutele, kes kauplevad välisriikidega.

Jaapani parlamendiliige kutsus üles müüma Ukrainale rakette Patriot

Jaapani parlamendiliige Shigefumi Matsuzawa kutsus neljapäeval riigi kaitseministeeriumi ja valitsevat koalitsiooni üles lubama õhutõrje püüdurrakettide Patriot eksporti Ukrainale.

Rahvasaadik kutsus ühtlasi üles eemaldama müügilt bürokraatlikud takistused. 

"Ukraina kaitseb end meeleheitlikult Venemaa ulatuslike raketilöökide eest. Kuid tal on puudu püüdurrakettidest. Selle tagajärjel kannatab riik arvukate ohvrite all," rääkis Matsuzawa.

Parlamendiliige meenutas, et Jaapan leevendas hiljuti teistesse riikidesse relvade tarnimise reegleid, mis muutis nende ekspordi võimalikuks, kuid Patrioti rakettide tarnimisel Ukrainale on endiselt mitmeid takistusi.

"President Volodõmõr Zelenski loodab meeleheitlikult Patriot süsteemide saamisele. Nüüd on Jaapani aeg näidata nähtavat ja aktiivset toetust. Minister Koizumi (Jaapani kaitseminister Shinjiro Koizumi - BNS) palun näidake eeskuju aktiivse patsifismi valdkonnas. Vaja on poliitilist otsustavust," rõhutas saadik.

Teate edastanud uudisteagentuur Unian tõi välja, et aprillis tühistasid Jaapani ametivõimud pikaajalised piirangud niinimetatud surmavate relvade ekspordile. Tokyo saab nüüd müüa laevu, tanke, rakette ja laskemoona.

Jaapani peaminister Sanae Takaichi kiitis heaks muudatused, mis näevad ette relvade liigitamise kahte kategooriasse. Relvad ehk niiöelda surmavad süsteemid hõlmavad sõjalaevu, tanke ja rakette. Samas kui mittesurmavad süsteemid hõlmavad radareid ja kaitsevarustust.

Jaapani valitsus otsustas astuda sellise sammu, et parandada suhteid Aasia riikidega ja seista vastu Hiina mõjule piirkonnas olukorras, kus peamine liitlane, USA, on muutunud ettearvamatuks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 369 340 (+1300)

- tankid 11 978 (+4)

- jalaväe lahingumasinad  24 676 (+3);

- suurtükisüsteemid  43 247 (+75);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1826 (+5);

- õhutõrjesüsteemid  1403 (+0);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1562 (+14);

- operatiivtaktikalised droonid 327 726 (+2111);

- tiibraketid 4733 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 102 971 (+396);

- eritehnika 4248 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.