Balti mereväed leppisid juba peaaegu 10 aastat tagasi kokku Balti mereväe visiooni 2030 ühises dokumendis. Ühine visioon pole aga teostunud ja vahepeal lisandusid Eesti mereväele rahuaegsed ülesanded.

Baltic Workboats projektijuht, endine mereväe ülem Jüri Saska loetles uute rahuaegsete ülesannetena mereolukorra teadlikkuse loomise ja reostustõrje.

Eestile jääks endiselt miinitõrje võimekus. Kuid viimasel ajal on tekkinud juurde uued ülesanded.

Saska kinnitas, et mereväe sätestatud nõudmised peegelduvad ettevõtetele esitatud tingimustes. "Tulevikus peaks miinitõrjevõimekus üle kanduma kas mehitamata, poolmehitamata või modulaarsetele süsteemidele. Mereolukorrateadlikkus ehk mereseire, politseilised ülesanded. Allveetaristu kaitse, mis on olnud mõni aeg tagasi vägagi aktuaalne ja kriitiline," rääkis Saksa.

Kaitseinvesteeringute keskus esitas infopäringu 13 ettevõttele Euroopast, Türgist ja Koreast. Detailsem infopäring läheb nüüd neljale.

Vaja on kahte tüüpi laevu.

"Suur ehk siis avatud vee laev, mis on umbes suuruses 100 meetrit ja rannikumerelaev suuruses 60–80 meetrit," sõnas RKIK mereväe kategooriajuht Marek Mardo.

Euroopas on laevade ehitamise hind kõige kallim. "Euroopa hind on kõige odavamast umbes kuni 30 protsenti kallim, oleneb, kes see ehitaja on," märkis Mardo.

"Need laevad tuleb ehitada maksimaalselt Eestis. Kõike ei saa – relvasüsteeme ei saa, teatud sidesüsteemid," ütles kaitseminister Hanno Pevkur. "10-aastase riigikaitse arengukava plaanis me küsime hinda kahe suurema ja kahe väiksema laeva jaoks. Küsime ära ka 15-aastases perspektiivis, kus me näeme soovi kolme suurema ja kuue väiksema laeva ehitamiseks."

Saska märkis, et Eestisse jääks eeskätt rasketööstuse osa.

"Meil on Eestis suurusjärgus kaks suuremat laevaehitajat – need on BLRT ja BWB. Täna ma julgen öelda, et me omavahel ei ole konkureerimas, vaid pigem teineteist täiendamas," ütles Saska.

Välispartnerid paigaldavad sõjalised süsteemid. Baltic Workboats on välispartneritega ka laua taga istunud.