Eesti ettevõtted müüsid teenuseid välja jooksevhindades veidi enam kui 3,6 miljardi ja importisid ligi 2,8 miljardi euro eest.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus.

Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid.

"Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad teenused, reklaamiteenused ja juhtimisteenused. Nii ka kolmanda kvartali teenuste väliskaubanduses," lisas Leppmets.

Kõige rohkem suurenes muude äriteenuste eksport

Kolmandas kvartalis eksporditi enim ehk 1,2 miljardi euro eest muid äriteenuseid (muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaamiteenuseid ja juhtimisteenuseid). Järgnesid 795 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste (sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuste) ning 681 miljoni euroga transporditeenuste (sh maantee kaubaveoteenuste) müük.

Mullusega võrreldes kasvas kõige rohkem muude äriteenuste (288 miljoni euro võrra ehk 33 protsenti) ning vähenes transporditeenuste (10 miljoni euro võrra ehk üks protsent) eksport.

Peamised teenuste ekspordipartnerid olid kolmandas kvartalis Soome (14 protsenti koguekspordist), Saksamaa (üheksa protsenti) ja Ameerika Ühendriigid (seitse protsenti). Soome müüdi enim reisiteenuseid, Saksamaale transporditeenuseid ja Ameerika Ühendriikidesse telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid.

Aastaga suurenes teenuste eksport kõige rohkem Saksamaale (60 miljoni euro võrra), kuhu müüdi rohkem muid äriteenuseid. Enim kahanes teenuste müük Rootsi (26 miljoni euro võrra), kuhu müüdi vähem transporditeenuseid.

Teenuseid imporditi enim Leedust

Teenustest imporditi kolmandas kvartalis kõige rohkem ehk 976 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaamiteenuseid ja juhtimisteenuseid). Järgnesid 622 miljoni euroga transporditeenuste (sh maantee kaubaveoteenuste) ning 493 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste (sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuste) ost.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas enim muude äriteenuste (269 miljoni euro võrra ehk 38 protsenti) ning vähenes transporditeenuste (20 miljoni euro võrra ehk kolm protsenti) import.

Teenuseid imporditi kõige rohkem Leedust (kaheksa protsenti koguimpordist), Soomest (seitse protsenti) ja Saksamaalt (seitse protsenti). Leedust ja Saksamaalt osteti enim muid äriteenuseid ning Soomest reisiteenuseid. Kõige rohkem suurenes teenuste import Leedust (44 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti), kust osteti rohkem muid äriteenuseid. Enim kahanes teenuste ost Norrast (14 miljoni euro võrra ehk 28 protsenti), kust imporditi vähem transporditeenuseid.