Õiguskantsleri ettepanekut toetas 58 saadikut, kolm oli vastu, hääletamata jättis 23. Ettepaneku vastuvõtmiseks oli vajalik riigikogu koosseisu häälteenamus.

Grünthal ise ütles teisipäeval riigikogus, et teda on salaja jälitatud.

"Nende materjalide hulgas on ka teie, riigikogu liikmete fotosid. Peale selle on 32-gigabaidiline mälupulk, mis on samuti pikitud seda täis. Sisuliselt tahan ma öelda, et selle kohta ei ole Tallinna ringkonnakohtu esimehe nõusolekut saadud. Ja see ei ole õiglane mitte minu suhtes, vaid teie suhtes. Sest minu kaasusega luuakse pretsedent, kus teid kõiki on võimalik salaja pealt kuulata. Nendel kaalutlustel ma leian, et praegu peaks riigikogu ütlema ei (saadikupuutumatuse äravõtmisele - toim). Minu osas menetluse jätkamises on mul ükspuha." 

Prokuratuur kahtlustab Grünthalit riigikogu kütusekaartide kasutamises isiklikuks otstarbeks.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendid annavad alust kahtlustada Kalle Grünthalit võõra vara omastamises, teatas riigiprokuratuur oktoobris.

Seadus lubab riigikogu liikmetel kasutada neile antud riigikogu kütusekaarte tööülesannete täitmiseks vajaliku kütuse tankimiseks, kohtueelse uurimise käigus kogutud tõendid viitavad aga sellele, et Kalle Grünthal kasutas talle tööülesannete täitmiseks väljastatud riigikogu kantselei kütusekaarte 2023. aasta jooksul ka isiklikuks otstarbeks ja seda vähemalt 46 korral ning kokku ligikaudu 3000 euro väärtuses. Selline teguviis on karistusseadustiku järgi süütegu ehk võõra vara omastamine, ütles riigiprokurör Eneli Laurits.

Prokuratuuri hinnangul on kriminaalasjas kogutud vajalikud tõendid ning kriminaalmenetluse edasine jätkamine eeldab järgneva toiminguna süüdistusakti koostamist ja selle saatmist kohtusse. Vastavalt põhiseadusele on riigikogu liige puutumatu ning tema kohta saab koostada süüdistusakti vaid õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse poolt antud nõusolekul.