Kersna: hasartmängumaksu alandamine võib kultuurist välja viia 13 miljonit eurot
Riigikogu kiitis Eesti 200 eestvedamisel heaks, et hasartmängumaks alaneb lähiaastatel järk-järgult praeguselt kuuelt protsendilt neljale protsendile. Rahandusministeeriumi hinnangul muudatus loodetud maksutulu kasvu ei too ning pole piisavalt maandatud rahapesu riske.
Riigikogus vastu võetud hasartmängumaksu langetus tuleb astmeline. Praeguselt kuuelt protsendilt alaneb see kahe aastaga neljale protsendile ehk pool protsendipunkti aastas. Nii loodetakse luua soodne pinnas veebikasiinodele, kes Eestisse oma maksuraha tooks ja millest omakorda saaks rohkem kultuuri ja sporti edendada.
"Me tahame tuua Eestisse globaalset raamatupidamist. Füüsilisi kasiinosid siia Eestisse ei tule ehk me soovime tuua rahvusvaheliselt turult maksutulu. Kultuurkapitali juurde loome sama seadusega kaks uut fondi: eraraha kaasamise fond ja teiseks spordiehitiste fond," sõnas riigikogu rahanduskomisjoni liige Tanel Tein (Eesti 200).
Eelnõu algataja Tein ei salga, et muudatuse tulemusel on võimalik edasi minna tema valimislubaduse ehk uue suurhalli ehitamisega.
"Varem olid ainult jutud, et meil on vaja, aga tänaseks on loodud läbi seaduse konkreetne rahastusmudel, mis tulevikus võimaldab seda ehitada," ütles Tein.
Samal ajal on riikliku riskihinnangu järgi hasartmängusektor üks suuremaid rahapesu riske. Viie aastaga on hasartmängukorraldajate arv Eestis kahekordistunud ja rahapesu andmebüroo hinnangul puudub neile piisav järelevalve. Ka rahandusministeerium näeb mitmeid ohte.
"Suurem osa kaughasartmängu teenusepakkujaid on välisriigis toimetavad ettevõtted, kelle äri on välisriigis, juhtkond on välisriigis, mängijad on välisriigis, serverid on välisriigis. Sinna kontrollima minna on praegu keeruline ja see saab olema ka edaspidi keeruline," lausus rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.
Eelnõu võeti riigikogus vastu 51 poolthäälega, vastu oli 31 ja erapooletuks jäi Reformierakonda kuuluv Liina Kersna. Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad Aivar Sõerd ja Signe Kivi jätsid hääletamata.
"Ma väga kiidan selle seaduseelnõu eesmärki, aga selle eelnõu negatiivne külg oli selles, et ametliku prognoosi järgi järgneva kolme aasta jooksul läheb kultuurist välja 13 miljonit eurot," ütles Kersna.
"Nende arvutused ei pea paika, nagu kahjuks paljud majandusministeeriumi prognoosid viimasel ajal ei pea. Me oleme arenguseire keskusega võrrelnud erinevaid andmeid ja tegevusi ja meie kinnitusel kindlasti kultuur ja sport selle maksualandusega järgmiseks aastaks vähem raha ei saa," sõnas Tein.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









