Selle aasta alguses ütles õiguskantsler, et koolieelistuse teatamise kohustus on seadusega vastuolus ning gümnaasiumi vastuvõtmisel võib kool hinnata küll kandideerija teadmisi ja oskusi, aga ei tohi seada muid subjektiivseid nõudeid. Haridusministeerium valmistas ette seadusmuudatuse, et gümnaasiumidel tekiks taas võimalus õpilase käest nõuda koolieelistuse märkimist. Nii loodetakse vähendada koolide töökoormust, kes peavad valima paljude soovijate seast. Lapsevanemaid teeb muudatus murelikuks.

"Sinna planeeritavasse süsteemi on kirjutatud, et üheksandik peab suutma täpselt prognoosida, millisesse kooli ta kindla peale sisse saab. Ta peab suutma võrrelda ka kõigi teiste sisseastujatega, aga seda infot tal ju ei ole," lausus lapsevanem Tiina Ilus.

Nii võib Ilusa sõnul tekkida olukord, kus 9. juunil saab laps teada, et esimesse soovitud kooli ta sisse ei saanud, aga teise eelistusena märgitud kooli tal ka minna ei ole võimalik, sest seal valiti õppurid välja nende seast, kelle jaoks see kool oli esimene valik. Vanema sõnul pole muudatus läbimõeldud, sest praegu pole teada, mis saab noortest, kes jäävad soovitud kooli ukse taha ja kust nad võiksid teada saada, millistes koolides üldse vabu kohti on. Koolidele seadusmuudatus sobib, sest see annaks võimaluse kutsuda vestlusele vähem lapsi.

"Me eelistaksime seda, sest meil on kandidaate väga palju ja see annaks meile võimaluse suhelda edasi nende kandidaatidega, kes pigem meile soovivad tulla. Kui kõiki kohti n-ö esimene ringi soovijatega ei õnnestu täita, siis võetakse ühendust nendega, kelle jaoks kool on olnud teine või kolmas eelistus," sõnas Tõnismäe riigigümnaasiumi õppejuht Maria Kurisoo.

Kurisoo tõdes ka, et esimese vooruga ei saa alati kõiki kohti täis. Näiteks möödunud aastal saadi nimekiri lukku alles juuli alguses.

Haridusministeeriumi sõnul annaks eelistuse valik gümnaasiumi kandideerimisel vaid lisapunkti.

"Vastuvõtulisapunkt tuleb mängu sisuliselt sel hetkel, kui see kutsete väljasaatmise järjekord tekib. Ta saadab esimesena kutsed välja nendele, kes on kõige rohkem tahtnud nende juurde tulla. Lisapunkt ei tähenda seda, et see kaalub üles mõne ülitugeva õpilase väga hea katsel osalemise, kuigi ta ei olnud märkinud seda kooli esimeseks," lausus üldhariduspoliitika osakonnajuhataja Ülle Matsin.

Matsini sõnul on kavas eelnõu täpsustada. Kas koolidel tekib juba kevadel õigus õpilase koolieelistust küsida, ei ole veel selge, sest seadust ei pruugi jõuda õigeks ajaks vastu võtta.