Ainuüksi Tallinnas lõpetab tänavu põhikooli 4659 õpilast, neist 2471 panid end kirja nelja eliitkooli ühiskatsetele. Iga õpilane saab avalduse esitada ükskõik kui paljudesse koolidesse.

"Kes ühel või teisel moel kandideeris mõnesse meie klassi, neid oli siis ligi 2000. Seda ei ole vähem, aga seda ei ole ka oluliselt palju rohkem, kui on varasematel aastatel olnud," sõnas Tallinna XXI kooli õppejuht Raido Kahm.

Kohustusliku kooliea tõstmine 18. eluaastani on toonud aga mujalegi suurema kandideerimise.

"Kandideerijaid on oluliselt rohkem. Kui varasematel aastatel on olnud kuskil 600-700 vahel, siis sel aastal oli neid üle 800, praktiliselt 900. Ehk siis see on väljakutse ka meile kui koolile," lausus Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor Anu Niegesen.

Sel aastal peavad kõik koolid avaldama gümnaasiumi- ja kutsekooli vastuvõetute nimekirjad hiljemalt 9. juuniks ning õpilastel on seejärel kolm päeva oma otsuse tegemiseks. Koolijuhtide hinnangul ei lahenda muudatus varasemat probleemi, kus koolikoha kinnitust tuli oodata kogu suve, sest kandideerimisprotsess toimib doominoefektina: kui õpilane ei kinnita pakkumist, liigub see edasi järgmisele pingereas ning igale uuele kandidaadile kehtib omakorda uus otsustustähtaeg, mis venitab vastuvõttu edasi ka pärast esialgseid pakkumisi.

"Võib juhtuda see, et ma soovisin saada väga kooli X, aga ma ei saanud sealt pakkumist. Ja sain pakkumise koolist Y ja kolme päeva jooksul pean ma tegema selle otsuse ja võtma vastu koha koolis Y, kuhu ma tegelikult ei tahtnud minna, aga ma ei ole kindel, mis saab koolist X. Ehk siis tegelikult suured segadused hakkavad juhtuma pärast 9. juunit," ütles Niegesen.

"Kõigi meie jaoks uus olukord ja natuke on selle tekitanud just selle 9. juuni tärmin. Kui varem me saime kutseid jagada vastuvõtu käigus, siis õpilased, kes said oma koolist, kuhu nad tahtsid, kutse kätte, siis nad loobusid vestlusest, jooksvalt andsid teada, et nad meile või mõnda teise kooli enam ei taha. Nüüd neil ei ole põhjust seda teha, sest enne 9. juunit nad ju ei tea, kas nad saavad sinna, kuhu nad tahavad või mitte. Ja väga paljud ei tea ilmselt ka enne 12. või 15. juunit," lausus Kahm.

Haridusministeerium paneb õpilastele südamele langetada otsus võimalikult kiiresti. Järgmisel aastal peaks olukord olema mugavam, sest kavandatav seadusemuudatus teeb kohustuslikuks koolieelistuse märkimise. Küll aga ei ole kavas piirata, kui paljudesse koolidesse õpilane kandideerida saab.

"Me ei näe praegu ette, et meie seda kuidagi tsentraalselt hakkaksime kehtestama. Seda kitsendust ei tule ka SAIS3-s, aga me näeme, et läbi tarkvaraliste lahenduste me saame seda protsessi seal natukene muuta automaatsemaks ka koolide jaoks, et see muutuks nende jaoks mugavamaks. Õppeaasta alguses juba ikkagi peab olema see nii palju valmis, et koolid saaksid hakata sellega tutvuma," ütles üld- ja kutsehariduse ning noortepoliitika vanemnõunik Riin Saadjärv.