Möödunud nädalal võttis riigikogu 58 poolthäälega Kalle Grünthalilt saadikupuutumatuse, et mehe saaks riigikogu kütusekaartide väärkasutamise kahtlustuse tõttu kohtu alla anda. Sellise ettepaneku tegi riigikogule prokuratuuri taotlusel õiguskantsler Ülle Madise.

Madise tegi ka riigikogule ettekande, kus lähtus sellest, et Grünthal oli andnud kahtlustuse kohaselt riigikogu kütusekaarte kasutada oma pojale ja poja endisele abikaasale. Grünthali enda sõnul tankisid nad seitsme kuu jooksul kütust 3042 euro ulatuses.

Riigikogus räägitu kohaselt tõendas prokuratuur oma kahtlustust piltide, videote ja telefonikõne metaandmetega, mis näitasid, et Grünthal ei olnud tankimise hetkel tanklates, kus tankimine toimus.

Grünthalil tekkis seejärel küsimus, kas teda jälitati ebaseaduslikult, arvestades mehe hinnangul suurt mahtu materjali, tema tegevuste ja viibimiste kohta. Näiteks tõi Grünthal välja, et kriminaalasja toimik on umbes 800 lehekülge pikk.

Madise vastas Grünthalile nii riigikogu ees kui ka hiljem kirjalikult riigikogule saadetud vastuses, et Grünthali suhtes keelatud jälitustegevust läbi ei viidud.

"Varjatud jälgimisest –  jälitustoimingust –  saaks rääkida juhul, kui kriminaaltoimikusse lisatud fotod, mille põhjal selline kahtlus tekkis, oleks tehtud Kalle Grünthali reaalajas jälgimise käigus. Selliseid fotosid ega videosalvestisi toimikus ei ole," märkis Madise.

Tema sõnul pärib visuaalmaterjal avalike kaamerate hilisemal läbivaatamisel kogutud andmetest.

"Linnaruumis olevate avaliku ruumi turvakaamerate salvestiste tagantjärele vaatlemine on kuritegude tõendamisel üsna tavapärane menetlustoiming. Tegemist on seaduses lubatud tõendi liigiga," ütles Madise.

"Varasemate kaamerasalvestiste vaatlemiseks ja nende põhjal kuvatõmmiste tegemiseks prokuröri ega kohtu luba vaja ei ole. Samuti ei kohaldu seaduse kohaselt sellisele toimingule riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemise erikord," lisas Madise kirjas riigikogu juhatusele.

Lisaks ütles Madise riigikogu ees esinedes, et sideandmete telekommunikatsiooniettevõtetelt välja küsimine ei ole Eestis kehtivate seaduste alusel samuti jälitustoiming. Selleks on küll vaja kohtu luba, aga see oli olemas.