Karis tegi novembri lõpul koos abikaasa Sirje Karisega riigivisiidi Kasahstani sealse presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi kutsel. Teda saatis ka majandusdelegatsioon ning hulk kultuuri- ja haridustegelasi ning poliitikuid.

Visiidil peetud riigipea kõnedest jäid välja Eesti seisukohad Venemaa sõjas Ukraina vastu. Neid väljaütlemisi arutati väidetavalt ka visiidil kaasas olnud delegatsiooni kuuldes.

Eesti Ekspress kirjutab, et suursaadik Jaap Ora oli õhtusöögilauas soovitanud presidendil ja tema välisnõunikul Margus Kolgal kõnes Ukraina teemasid pehmendada, nii et ka teised lauas istunud delegatsiooni liikmed seda arutelu pealt kuulsid.

Arutelu järel otsustas Karis kõne ümber kirjutada ja kõne sisu ka pehmendati ning muudeti ebamäärasemaseks. Peale visiidi lõppu tekkis meie välisministeeriumis juhtunu üle terav arutelu.

Nüüd on Eesti suursaadik Kasahstanis otsustanud ametist lahkuda.

"Kahetsusväärselt on presidendi Kasahstani visiidi ümber viimasel ajal tekkinud põhjendamatu poleemika. Välisministeerium teeb igast visiidist järeldused ning on teadlik, et antud juhul on kujunenud arusaamatus selle osas, kas kõik Eesti sõnumid pääsesid presidendi visiidil piisava selgusega esile," teatas välisministeerium teisipäeval vahetult enne Ekspressi artikli ilmumist.

"Selleks, et maandada pingeid praegusel keerulisel ajal, on Eesti suursaadik Kasahstanis, Jaap Ora otsustanud teenistusest lahkuda omal soovil alates järgmisest aastast," märkis välisministeerium.

Vastavalt esitatud avaldusele ja Eestis kehtivale korrale esitab välisministeerium ettepaneku suursaadiku tagasikutsumiseks valitsusele.

Jaap Ora

Suursaadik Jaap Ora andis üle volikirja Kasahstani presidendile Kasõm-Žomart Tokajevile 11. septembril 2024.

Ora oli akrediteeritud suursaadikuna ka Türkmenistanis, Kõrgõzstanis, Usbekistanis ja tänavu 11. novembrist ka Tadžikistanis.

Ora asus välisministeeriumisse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta teise sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas. 

Aastatel 2002–2005 töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas Londonis, 2011–2014 poliitikanõunikuna alalises esinduses NATO juures ja aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi Bakuu esinduse juht.

Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – 2015.–2018. aastani asejuhi ja asjurina EL-i esinduses Kõrgõzstanis, 2018.–2020. aastatel välis- ja kaitsepoliitika osakonnas Brüsselis ja 2020.–2024. aastatel asejuhina EL-i esinduses Saudi Araabias, Bahreinis ja Omaanis.

Jaap Ora on töötanud külalislektorina Tartu Ülikoolis ning avaldanud artikleid välispoliitikast päevalehtedes, Eesti välispoliitika instituudi ja välisministeeriumi aastaraamatutes ning ajakirjas Diplomaatia.

Jaap Oral on magistrikraad (M.Phil) rahvusvahelistes suhetes Cambridge'i Ülikoolist (1997) ja bakalaureusekraad ajaloos Tartu Ülikoolist (1994).