Segadus välispoliitiliste sõnumite üle kerkis esile, kui president Alar Karise riigivisiidil Kasahstani sealne suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta välja ütlemata Eesti jaoks olulised sõnumid Ukraina toetamise kohta. Välisministeerium teatas seepeale teisipäeval, et suursaadik on otsustanud ametist tagasi astuda.

"Selle taust on väga selge. Minu sõnum välisministrina on, et Eestil on üks välispoliitika, mille keskmeks on Venemaa agressiooni vastu seismine, Ukraina  toetamine, meie julgeolekuhuvide eest seismine. Sellel teemal ei ole võimalik kuidagi kahepidiselt mõtteid avaldada. Ja suursaadik Jaap Ora tegi väga õige otsuse, et selles segases olukorras oleks väga selged sõnumid ka välispoliitika võtmes. Kõik, mis puudutab presidendi tegevusi, siis neid tuleb küsida presidendi käest," kommenteeris Margus Tsahkna valitsuse pressikonverentsil neljapäeval.

Alar Karis kirjutas kolmapäeval isiklikul sotsiaalmeedia kontol, et ei talu enam rumalate poolt esitatud liigseid nõudmisi. Keda või mida president täpsemalt silmas pidas, seda presidendi kantselei lähemalt ei selgitanud, kuid kinnitas, et tegemist on Karise isikliku seisukohaga.

ERR-i reporter Maria-Ann Rohemäe küsis Michalilt, kas kolmapäeval toimunud ühisel jõuluõhtusöögil valitsuse liikmetega president ka kuidagi oma sõnumeid selgitas.

"Ei. Eile see jutuks ei tulnud pikemalt," vastas Michal.

Täpsustavale küsimusele, milline on Eesti välispoliitika, vastas Michal, et see on väga selge.

"See on muidugi suhteliselt selline omamoodi küsimus. Minu meelest Eesti välispoliitiline suund on kaunis klaar. Meie seisame Ukraina kindla toetajana, me toetame Ukrainat. Me seisame vastu agressorile, diktaator Putinile. Hoolitseme selle eest, et Venemaal võimalikult vähe raha oleks, et Venemaa kannaks vastutust ja vastutajad läheks tribunali alla võimaluse korral, me otsime liitlasi sellele. Meie välispoliitika sellest küll kuidagi ei muutu. Ja ma olen 100 protsenti kindel, et vabariigi president Alar Karis on täpselt samasuguse välispoliitilise joonega ja Ukraina tugev toetaja," lausus Michal.

Tsahkna lisas, et igasugused segadused ja segased lood ei tule Eestile kasuks.

"Keegi ei kahtle siin selles, et nii president, valitsus, riigikogu valdavalt kõik toetavad neid tuumeesmärke, mis Eesti välispoliitikal on. Paratamatult Venemaa agressioon Ukraina vastu on see, mis sõnastab selle tuuma. See on Eesti julgeolekuhuvide eest seismine, see on Euroopa julgeoleku eest seismine, see on agressori nõrgestamine, see on Ukraina toetamine. Ja me peame nendest samadest punktidest ja põhimõtetest lähtuma ka siis, kui me saame kokku oma sõprade ja liitlastega. Aga eriti siis, kui me ka teeme visiite nendesse riikidesse, kes võib-olla ei jaga samu seisukohti, sellepärast, et me peame neile selgitama oma positsioone," rääkis Tsahkna.

"Siin mina välisministrina absoluutselt ei aktsepteeri mingisugust teist lähenemist. Igaüks on vaba, kes oma suu lahti teeb, rääkimaks seda, mida ta tahab, aga mul ei ole kahtlust, et Eestil on üks välispoliitika, mis on justnimelt selle eesmärgiga, kuna kõik teised suunad oleksid otseselt Eesti rahva julgeoleku ja Euroopa julgeoleku vastu," lisas ta.

"Minult on küsitud, miks me käime sellistes riikides nagu Kasahstan või miks ma käisin Hiinas või miks me kohtume näiteks Aserbaidžaanis minu enda visiidil. Me peame seal käima. Juba see, et see visiit toimus riigivisiidina, on väga tähtis. See näitab seda, et Eesti on globaalselt aktiivne. Ja ma olen välja öelnud selle mõtte, et Eesti on küll väike riik, aga me ei ole vaikne riik – me peame seisma oma seisukohtade eest," rääkis Tsahkna veel.

Kui tulemuslikuks Kasahstani visiit tulevikus osutub, näitab tema sõnul aeg.