Alles eelmisel kuul valminud värske uuring ütleb, et tänavu läbi viidud loendusega tuvastati 47 670 kormorani pesitsuspaari Eesti ranniku 46 koloonias. Üks lind sööb kuni 700 grammi kala päevas.

"Ta sööb kõike kala, mis on võtta ja ta võtab seda, mis tal kõige kergem võtta on. Nemad võtavad 10 osa ja kalur saab ühe osa. Paar aastat, mis me oleme kormoranide mune õlitanud, me ei ole suutnud (arvukuse) tõusu peatada. Vastupidi, tõus on olnud veel kiirem," lausus MTÜ Saarte Kalanduse tegevjuht Heino Vipp.

Kormoranide populatsiooni kasvu pidurdamise vajadusest on kalurid juba aastaid rääkinud. Nüüd ajavadki Läänemere riigid  asja ühiselt Euroopa Komisjonis, et saada kormoranile jahilinnu staatus. Praegu tohib kormorani Eestis küttida sügisperioodil Euroopa Liidu linnudirektiivi erandi alusel.

Jahilinnu staatus annaks aastas 10 protsendi võrra kasvava populatsiooni ohjeldamiseks võimalusi juurde.

"Kormoran kindlasti sööb märkimisväärse hulga kaladest Eesti vetes ja selle probleemiga tuleb tegelda ja linnudirektiiv tuleb avada, et (kormoran) sinna lisada. Hetkel on olukord selline, et kormoran 1990-ndate lõpus võeti välja nimekirjast, kus ta oli kaitse all ja toona oli populatsioon madal. Aga sellesama väljavõtmise käigus ei lisatud teda nimekirja, kus ta oleks jahitav lint. Täpne selgus on hetkel määratlemata, et miks see nii juhtus," lausus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

"Praegu Läänemere riigid koondavad koalitsiooni Brüsselis. Põllumajandus- ja kalandusministrid on sellega pardal, et kormoran tuleb lisada linnudirektiivi lisasse, et ta oleks kütitav lind," lisas Terras.