Uus isikunimeseadus keelaks kurjategijatel oma nime muuta
Siseminister saatis kooskõlastusringile isikunimeseaduse eelnõu, millega keelatakse kehtiva karistusega raske kuriteo toime pannud kurjategijatel oma nime muutmine ja teise elava isiku nime endale võtmine.
"Nime muutmise keelamine raske kuritöö toime pannud kurjategijatel aitab kaitsta süütuid ühiskonnaliikmeid, sest nii ei saa kurjategija oma tegusid varjata. See keeld kehtib kuni karistuse kustumiseni, mille pikkus sõltub kuriteole määratud karistuse pikkusest. Erandiks on siin alaealise suhtes toime pandud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod, mille puhul on keeld eluaegne," selgitas siseminister Igor Taro muudatust.
Minister lisas, et uue nimeseaduse eesmärk on luua isikunimede kasutamisel ja muutmisel õigusselgus, mis arvestab tänapäeva elu ja ühiskonna ootustega ning on piisavalt selge, et selle rakendamist lihtsustada.
Seadus välistab võimaluse nime muutmise kaudu nimekaimusid juurde tekitada.
"Ennetame sellega võimalikke identiteedivargusi ja väldime segadusi erinevate teadete valele inimesele saatmisega. Kui asutustevaheline koostöö toimub isikukoodide põhiselt, siis inimestevahelises suhtluses kasutatakse peamiselt nimesid ja samanimelistega on segadused kerged tekkima," tõi Enel Pungas näiteks.
Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et isikutele, kes on süüdi mõistetud alaealise suhtes seksuaalse enesemääramise vastases süüteos, kehtestatakse tähtajatu nimemuutmise keeld.
Justiits- ja digiministeeriumi avaldatavas kuritegevuse statistikas on välja toodud, et suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime pandud registreeritud seksuaalkuriteod. Alaealise kannatanuga kontaktsetest seksuaalkuritegudest on kõige enam registreeritud vägistamisjuhtumeid ning suguühet või muu sugulise iseloomuga tegusid lapseealisega.
Piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus sellistes kuritegudes süüdimõistetud isik saaks nime muutmisega varjata oma identiteeti ja varasemat kuritegelikku tausta, kahjustades sellega avalikku usaldust ning tekitades reaalse ohu teistele isikutele. Võimalus muuta nime pärast karistusandmete kustumist võimaldaks teo toimepanijal jätkata samalaadseid tegusid uue identiteedi all, raskendades potentsiaalsete kannatanute võimalust isikut tuvastada.
Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 23. jaanuarini 2026.
ERR kirjutas 2019. aastal, kuidas vanglast vabanenud pedofiil ja endine meediategelane, 1969. aastal sündinud Kaur Hanson võttis endale uueks nimeks Oliver Rist. Kurioossel kombel kannab Eestis sama nime vaid üks teine inimene – 1982. aastal sündinud Oliver Rist, kes sai nimekaimu tekkimisest teada ERR-ilt.










