Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 21. detsembril kell 22.30:

- Ukraina nõuab viivitamatult oma kodanike tagasisaatmist kodumaale;

- Partisanid saboteerisid Venemaale olulise raudteesõlme tööd;

- Sumõ oblastist evakueeritakse elanikke;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit;

- Kreml eitab USA, Ukraina ja Venemaa kolmikkõneluste ettevalmistamist;

- Ušakov: enamik rahuplaani ettepanekuid on meile kategooriliselt vastuvõetamatud.

Ukraina nõuab viivitamatult oma kodanike tagasisaatmist kodumaale

Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets on pöördunud Venemaa ombudsmani Tatjana Moskalkova poole, nõudes teavet Sumõ oblastis asuva Hrabovske küla elanike asukoha kohta, kelle okupandid jõuga Venemaa Föderatsiooni territooriumile viisid.

Lubinetsi sõnul on esialgu kindlaks tehtud, et 18. detsembril pidasid Venemaa sõjaväelased Hrabovskes ebaseaduslikult kinni umbes 50 tsiviilisikut, hoidsid neid ilma sidevahenditeta ja nõuetekohaste tingimusteta ning 20. detsembril viisid nad jõuga Venemaale.

Lubinets rõhutas, et sellised teod kujutavad endast rahvusvahelise humanitaarõiguse jämedat rikkumist.

"Olen viivitamatult pöördunud Venemaa Föderatsiooni inimõiguste voliniku poole, nõudes teavet nende asukoha, kinnipidamistingimuste ja viivitamatute meetmete kohta nende turvaliseks tagasipöördumiseks Ukrainasse," ütles Lubinets.

Samuti saatis ta kirja rahvusvahelisele Punase Risti komiteele ja kutsus rahvusvahelist üldsust üles andma Venemaa tegevusele asjakohase õigusliku hinnangu ning kasutama kõiki olemasolevaid mõjutusmehhanisme Ukraina tsiviilelanikkonna ebaseadusliku küüditamise peatamiseks.

"Ja ma pöördun meie kodanike poole: lahingutsoonis viibimine on ohtlik. Evakueerimine on võimalus päästa ennast ja oma lähedasi," lisas ombudsman.

Partisanid saboteerisid Venemaale olulise raudteesõlme tööd

Partisaniliikumise ATEŠ liikmed süütasid Venemaa linnas Bataiskis raudteesõlmes releekapid, mille kaudu toimetatakse varustust vaenlase rühmitustele lõunas.

"Meie agendid korraldasid eduka sabotaaži strateegilises raudteesõlmes Bataiskis. Releekappide süütamise tagajärjel on häiritud peamise logistikasõlme tööd, mille kaudu toimetatakse varustust Venemaa sissetungivatele vägedele kõigil lõunatelgedel," seisis Telegramis avaldatud teates.

Partisanide sõnul kasutavad seda kriitiliselt olulist sõlmpunkti sõjaväerongid, mis veavad personali, soomukeid, kütust ja laskemoona vaenlase rühmitustele, mis tegutsevad Hersoni, Zaporižžja ja Donetski suundadel, aga ka Krimmis.

Rühmitus rõhutas, et sabotaaž põhjustas Venemaa vägedele viivituste ja varustuskatkestuste ahelreaktsiooni.

"Bataiski sorteerimisjaama tegevuse katkemine on vaenlasele logistilisi probleeme tekitanud. Sõjaveosed on teel hetkel hilinenud ning sissetungijate operatsioonide planeerimine on ohus," ütlesid partisanid.

Sumõ oblastist evakueeritakse elanikke

Sumõ oblasti sõjaväelise administratsiooni (OVA) juht Oleg Grigorov teatas, et olukord oblasti piiri ääres on muutunud kriitiliseks. Tema sõnul evakueeritakse Krasnopillja kogukonnast inimesi, kasutades selleks spetsiaalset soomustatud transporti. Ära tuuakse ka need elanikud, kes olid varem korduvalt keeldunud oma kodudest lahkumast.

"Krasnopillja kogukonnast evakueeriti osa elanikke, kes varem keeldusid lahkumast. Hetkel viibivad nad transiidikeskuses, kus neile osutatakse vajalikku abi," selgitas Grigorov.

Ta lisas, et päästetakse kõiki, kes on avaldanud soovi lahkuda ning protsessi on kaasatud nii vabatahtlikud kui ka vastavad ametiasutused.

Venemaa väed sisenesid 20. detsembri öösel Sumõ oblastis asuvasse Hrabovske külla, kus viibisid ka tsiviilelanikud, kes olid varem andnud allkirja evakueerimisest keeldumise kohta.

Meedia andmetel viisid okupandid külast Venemaale üle 50 inimese, mis on tekitanud hirmu, et sarnane saatus võib tabada ka teisi lähedalasuvaid asulaid. Ajakirjanike info kohaselt liiguvad Vene üksused edasi Võssoke ja Rjasne asulate suunas. Rjasne külas, kus veel 20. detsembri hommikul viibisid tsiviilelanikud, alustati samal õhtul kiireloomulist evakuatsiooni.

"Vaenlane ei jäta piiriäärsete asulate elanikele valikut. Ainus õige samm on evakuatsioon elu säilitamise nimel," sõnas Grigorov.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 196740 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 11 435 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 770 (+1);

- suurtükisüsteemid 35 298 (+11);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1575 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1263 (+0);

- lennukid 432 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 92 604 (+116);

- tiibraketid 4073 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 70 789 (+68);

- eritehnika 4029 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kreml eitab USA, Ukraina ja Venemaa kolmikkõneluste ettevalmistamist

Kreml eitas pühapäeval, et Ukraina, Venemaa ja Ühendriikide vahelised kolmepoolsed kõnelused oleksid päevakorral, samal ajal kui diplomaadid kogunesid USA Florida osariigis Miamis konflikti lõpetamist arutama.

Päev varem oli Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatanud, et Washington on pakkunud välja kolmepoolse formaadi, mis oleks poole aasta jooksul esimesed Moskva ja Kiievi otsekõnelused, kuid väljendas kahtlust, kas need ka tulemusi annaksid.

"Praegu ei ole keegi seda algatust tõsiselt arutanud ja minu teada ei ole see ka ettevalmistamisel," ütles Venemaa uudisteagentuuride teatel ajakirjanikele Vene režiimi juhi Vladimir Putini välispoliitika nõunik Juri Ušakov.

Pärast USA kolmepoolse ettepaneku avalikustamist ütles Zelenski laupäeval ajakirjanikele, et ta pole kindel, kas sellest midagi uut sündida võiks ning kutsus Ühendriike üles suurendama Venemaale avaldatavat survet sõja lõpetamiseks.

Pühapäeval oli Ukraina liider aga optimistlikum, lisades, et USA, Euroopa ja Ukraina läbirääkijate vahelised konstruktiivsed kõnelused liiguvad üsna kiires tempos, kuid hoiatas samas, et palju sõltub sellest, kas Venemaa tunneb tegelikku vajadust sõda lõpetada.

"Kahjuks on Venemaalt tulevad tegelikud signaalid endiselt ainult negatiivsed: rünnakud piki rindejoont, Venemaa sõjakuriteod piirialadel ja jätkuvad löögid meie taristu vastu," postitas Zelenski sotsiaalmeediaplatvormil X.

Venemaa saadik Kirill Dmitrijev saabus laupäeval Miamisse, kuhu kogunesid alates reedest läbirääkimisteks ka Ukraina ja Euroopa meeskonnad. Kõnelusi vahendavad USA eriesindaja Steve Witkoff ja president Donald Trumpi väimees Jared Kushner.

"Dmitrijev naaseb Moskvasse, teeb oma ettekande ja me arutame, mida edasi teha," ütles Ušakov.

Ta ütles Vene ajakirjanikele ka seda, et ei ole näinud USA muudetud ettepanekut konflikti lõpetamiseks.

Washington vapustas eelmisel kuul Ukrainat ja selle Euroopa liitlasi, esitades 28-punktilise sõja lõpetamise kava, mida peeti laialdaselt järeleandmiseks Kremli põhinõudmistele. Plaan on pärast Kiievi ja Euroopa kaasamist ümber koostatud.

Kuigi viimasest versioonist on vähe teada, eeldatakse tõenäoliselt, et Kiiev loovutab osa oma territooriumist – väljavaade, mis on paljudele ukrainlastele vastumeelt – vastutasuks USA julgeolekugarantiide eest.

Moskva väidab samuti, et Euroopa kaasamine kõnelustesse ainult takistab protsessi.

Pühapäeval avaldatud intervjuus väljendas Putin Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul siiski valmisolekut konflikti teemal Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga rääkida.

Ušakov: enamik rahuplaani ettepanekuid on meile kategooriliselt vastuvõetamatud

Venemaa presidendi abi Juri Ušakov teatas, et Moskva ei ole tõenäoliselt rahul Ukraina sõja lõpetamise plaani viimase versiooniga, mis on välja töötatud Ukraina ja tema Euroopa liitlaste osalusel.

Pühapäeval kohtub Vladimir Putini eriesindaja Kirill Dmitriev Miamis Donald Trumpi saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga.

Nad arutavad Ukraina sõja lõpetamise plaani, mille on välja töötanud Ameerika Ühendriigid suures osas Venemaa seisukoha põhjal ja mida on muudetud arvukatel tippkohtumistel, kus osalesid Kiiev ja tema Euroopa partnerid.

"Ma arvan, et enamik ettepanekuid on meile kategooriliselt vastuvõetamatud, sest me jääme kindlaks sellele, milles me Anchorage'is ja teistel kohtumistel Ameerika esindajatega kokku leppisime," ütles Ušakov Vene telesaatejuhile Pavel Zarubinile.