Kui anda ette neli komponenti - vesi, pärm, humalad ja linnased, kui paljud saaksid nendest valmis teha ühe ehtsa koduõlle.

Jah, see on tükk tegemist. Tassid neid tanne, pesed. Siis ma panen need sinna põhja. Ennem ma pesen nad läbi kuuma vee, siis ma panen need filtriks põhja, sinna soova põhja," ütles õllemeister Peeter Laum.

Peeter teeb tänavust jõuluõlut täpselt samamoodi, nagu ta on teinud seda varasemalt rohkem kui sadakond korda. Ja nagu on seda teinud ta esivanemad. Ja ta kinnitab et tema tehtud õlu, just ikka täpselt samade tannidega tehtuna, polevat kordagi kedagi kiirendatud korras wc-sse või kuhugi nurga taha sundinud minema.

"Võin öelda seda, et kas minu õnnestumised on selle võrra olnud edukad, et minu esivanemad ja vanavanemad on teinud samades tööriistades õlut. Ja ma hoian sedasama, või on nendest jäänud kõik see ollus tannide külge, mis sellele õllele lõpuks selle õige meki annab, võta sa kinni. Mina arvan, et need on olnud nii kaua kasutuses, et sealt seest tuleb juba sellist kaupa, et see ei jäta mind ka jänni, kui ma teen selliselt, kuidas nemad on teinud," rääkis Peeter Laum.

Õlleteo esimesi protsesse on selline, kus linnased 50 kuni 60 liitri kuuma veega segatakse ja mõne aja pärast saab juba selle tanni põhjast virret laskma hakata. Esimene etapp on õnnestunud. Veest ja linnaste on koosmõjul saanud suhkrumagus vedelik.

Ja üsna varsti ongi õige aeg lisada virdele juurde ka kolmas tähtis komponent - pärm. Selle protsessi juures teevad nüüd erinevaid õllemeistrid erinevaid salatoiminguid.

"Minu vanaema Miina ütles, et vat sina käid ümber tanni ja teed viuh-viuh. Et siis tuleb kange õlu," ütles Laum.

Nüüd läheb aga aega paar päeva, kui õlleelu oma aktiivsust pinnale kerkiva vahu ja mullidega näitab. Peetri sõnul tahab õlu käärimisprotsessi ajal vaikust ja rahu ja stabiilset soojust.

"Alati ma panen käärimisnõule selle sama jope ümber, mis mul seljas oli, et ta mul soe püsiks," ütles ta.

Ja kui pärm on oma töö teinud, on aeg õlu õllekihasse panna. Aga enne veel - alles nüüd saab meister oma nelja päeva töö tulemust esmakordselt maitsta.

Jõululaua nurgale oma koduse õlle panek on tänapäeval juba suur haruldus, võrreldes sellega, et vanasti tehti õlut igas maaperes. Aga tõsi ta on, nii palju kui on meistreid, nii palju on ka maitseid. Koduõllede kvaliteedi kriteeriumitena olen kuulnud kahesuguseid hinnanguid. "Sul kena õlut" või siis, et "äi, see aitab juua küll".

"Jõuluõlu pidi küünlapäevani kestma. Nooh, ta kestab, ta kestab, kui sa ära ei joo," ütles Peeter.