Oma reklaamvideos tutvustas 48-aastane pika staažiga hambaarst Sven Kalle, kuidas käib tänapäevane hambumuse korrigeerimine. Tagantjärele selgus, et see kõik oli osa uhkest turunduskampaaniast, mis ühelt poolt kolmekordistas doktor Kalle klientuuri, kuid eelmisel sügisel kadus doktor nagu tina tuhka, jättes maha võlad nii patsientide kui ka äripartnerite ees ja kõige hullem – ravi pooleli.

"Maksin septembris oma raha ära ja teenust selle raha eest ei ole saanud. Mitte midagi. 4000 eurot põhimõtteliselt tühja. Ainult raviplaani sain ja ülejäänud... Ülejäänud mitte midagi," sõnas doktor Kalle patsient Katriine Laanjärv.

"Ühelt poolt jäi ta patsientidele teenuse osas võlgu, aga ta jäi ka teile võlgu rahaliselt, saan ma aru?" küsis ajakirjanik.

"Jah, absoluutselt," vastas Ordoline'i müügijuht Svetlana Kolkanen.

"Pealtnägijal" õnnestus Sven Kallega sõnumite teel ühendust saada ja doktor viibib enda sõnul psühhiaatriakliinikus, sest probleemid kasvasid üle pea, aga lubab olukorra paranedes probleeme kõrvaldama hakata.

Juhtum, kuhu on koondunud üle saja Kalle patsiendi, toob taas kord välja, kuivõrd keeruline on järelevalvel sekkuda ja patsientidel hüvitist saada, kui üks arst probleemidesse satub ja oma elu üle kontrolli kaotab. Seda enam, et konkreetselt doktor Kalle tegutses juriidiliselt hallil alal, osutades hambaarstina kaperavi teenust.

"Doktor Sven Kallel ei ole olnud õigust osutada ortodondi teenust," lausus terviseameti tervishoiuteenuste juht Külli Friedemann.

"Tuleb välja, et ka paljud teised hambaarstid Eestis tegelikult osutavad seda teenust, kuigi nad ei ole ortodondid," sõnas Kalle patsient Sigrid Victoria Laurent.

Kui 32-aastane Sigrid Victoria Laurent otsis oma hambumuse parandamiseks ravi juba 2022. aastal, siis 24-aastane Katriine Laanjärv 2025. aasta algul. Lihtsa guugeldamisega leidsid mõlemad doktor Sven Kalle moodsa kodulehe, kus tuuakse välja, et doktor Kalle on pika staažiga hambaarst, kes lõhub hambaravi norme ja seab tervise määratlusele uue standardi ning on edukalt lahendanud üle tuhande ortodontilise juhtumi. Oluline argument oli, et tema teenus oli konkurentidest soodsam.

"See oli tegelikult madalam hind kui teistel. See oli ka üks asi, miks just tõmbas sinnapoole – hinnad olid madalamad kui teistel," ütles Laurent.

"Alguses hakkasin otsima kliinikut, et kelle juurde minna ja alustada kaperavi. Hakkasin siis guugeldama ja kohe esimesena oli seal doktor Kalle kliinik ees. Vaatasin kodulehte, Instagrami, Facebooki – tundus väga tore koht, et seal võiks alustada küll ja hinnad olid ka jällegi väga head," lausus Laanjärv.

"Tema juurde oli väga lihtne saada, hästi kiire. Ma nägin, et kohe – järgmisel või ülejärgmisel nädalal – oli vaba aeg, teiste kliinikute juurde võttis kuid aega, et saada. See oli koroonaaeg ka. Ei saanud teistes kliinikutes ja ma tahtsin just nimelt kaperavi saada, sest seda ei ole näha hammaste peal võrreldes breketitega," ütles Laurent.

"Kaperavi on ortodontiline ravi põhimõtteliselt selleks, et muuta patsientide hambumust või siis parandada oklusiooni," sõnas Kolkanen.

"See on nagu läbipaistev plastik, mis käib hammaste peal. Seda ei pruugigi üldse näha, kui sa räägid inimesega ja iga kape paneb väikse surve hammastele ja siis peab neid iga nädal või iga kahe nädala tagant vahetama," lausus Laurent.

Kaped on lihtsalt öeldes väikesed plastist klambrid, mis avaldavad hammastele survet ja mida patsient peab kandma vähemalt aasta. Kape valmistatakse igale inimesele individuaalselt ja neid peab pidevalt vahetama. Firma Ordoline tegi Kallega koostööd implantaatide alal ning tootis talle viimased ligi viis aastat ka kapesid.

"Ta on hästi positiivne olnud alati, hästi meeldiv, väga tore suhtleja. Ta on alati olnud selline, kuidas öeldagi, hästi usaldusväärne, et temaga oli hästi lihtne ja tore koos nii tööd teha kui ka lihtsalt vestelda," sõnas Kolkanen.

Kaamera ees esinevad Sigrid ja Katriine, aga ka kümned inimesed, kes kirjutavad teemal internetis või otse "Pealtnägijale", kinnitavad, et algul jätsid väga hea mulje nii tohtri kabinet kui ka suhtlus. Juriidiliselt töötas Kalle talle ainuisikuliselt kuuluva firma alt, aga rentis ruume näiteks mõnelt teiselt kliinikult.

Kuigi võrreldes teistega olid tema hinnad soodsamad, on jutt ikkagi suurtest summadest: Sigrid, kes alustas kolm aastat tagasi, pidi maksma 2500, Katriinele tehtud kalkulatsioon oli kokku 4000 eurot. Hambaravi valdkonnas suhteliselt tavapäratult võttis dr Kalle summa ettemaksuna ühes või kahes osas.

"Seal oli kaks valikut: kas makstagi pool, mis on siis kapede tootmine ja siis, kui need on käes, maksta teine pool või siis oligi valik maksta kohe kogu summa. Ma maksin kõik kohe ära, sest siis on sellega korras," ütles Laanjärv.

Paraku ei jõudnudki Katriine ravini, sest – nagu tagantjärele teame – sel ajal oli doktor Kalle juba omadega jännis. Kümned inimesed kirjutavad, kuidas ta jättis möödunud aastal järjest ära vastuvõtte, ei vastanud küsimustele ja vahetas mitmel korral kliiniku tegutsemiskohta. Paralleelselt kuhjusid võlad ka koostööpartnerite ees. "Pealtnägijale" teadaolevalt jäi doktor Kalle firma võlgu nii uhke kodulehe, rendipinna kui ka kapede eest.

"Meie vaatevinklis hakkasid need mured tekkima kuskil suvel, kevade lõpupoole, suve alguses. Siis me hakkasime tähele panema, et mõned raviplaanid jäävad juba hiljaks või maksmised ei ole laekunud vastavalt meie kokkuleppele, mis on sõlmitud," ütles Kolkanen.

"Kus see raha täna on, ei oska öelda. Mõned jutud käivad, et selle raha eest – teiste raha eest – on ta maksnud oma vanasid võlgasid. Aga samas arst on mõnele ka väitnud, et seda ta ei tee. Tegelikult ongi see küsimus õhus, et kus see on?" sõnas Laanjärv.

Tänaseks on näha, et juba üle poole aasta tagasi loodi internetiplatvormile Reddit foorum, kus küsitakse, mis jama toimub dr Kalle ortodontiakliinikus, ja kus on üle 400 postituse. Lisaks lõid kannatanud WhatsAppi grupi, millega viimase seisuga on liitunud sada inimest.

Sigridi ja Katriine sõnul küsitakse grupis nõu ja iga päev liituvad aina uued inimesed, kes proovivad probleemile lahendust leida.

"Kellel on ravi poole peal, nad ei saa Kallet kätte, ta ei vasta sõnumitele või siis jätab järsku päevapealt visiidi ära. Inimestel on broneeritud aeg tema juurde, siis kas samal hommikul või eelmisel õhtul tuleb teade, et jääb visiit ära lihtsalt. Inimesed ei saa ka oma tellitud kapesid kätte, sama asi nagu minul," sõnas Laurent.

"See mastaap on ikkagi selles mõttes hirmutav, et siin on nii palju muid probleeme ka," lausus Friedemann.

Mis ikkagi näiliselt eeskujuliku arstiga juhtus? Mees on olnud terviseameti huviorbiidis ka muudes küsimustes. "Pealtnägijale" teadaolevalt tekkis mõni aeg tagasi küsimus, kas doktor Kalle kirjutas iseendale regulaarselt ja suures koguses välja ravimeid ja psühhotroopseid aineid, mis võisid soodustada tema vaimse tervise muresid.

Doktor ise suhtleb "Pealtnägijaga" sõnumite teel ning möönab vaimset kokkukukkumist, kuid jätab vastamata, mis seda täpselt põhjustas. Pettunud patsiendid on lõhestunud – osa kahtlustab labast pettust.

"Ma lihtsalt ei usu mitte midagi, mis ta räägib. Sa ei saa võtta teistelt inimestelt raha ja lihtsalt ära kaduda," ütles Laurent.

Tagantjärele selgub ka politsei ülevaatest, et juba 2024. aastast on olnud mitmed väljakutsed seoses Sven Kallega, kus mees on tabatud kolmel korral purjus peaga autoroolist ja peetud korduvalt kinni agressiivse käitumise tõttu, mille käigus tuvastati ka narkojoove.

"Mida see õpetab? Et sellest ei ole tegelikult kasu, kui otsida tema ettevõtet. Kevadel ma vaatasin inforegistrist ja kõik oli tol hetkel korras. See taustauuring väga abiks ei ole, aga just võib-olla ongi need erinevad suhtluskanalid, nagu Reddit, kus tegelikult kirjutavadki inimesed. Kui seal kuskil on ikka mingi märge, et arst on kadunud või mingid maksete teemad, siis kindlasti mitte minna," sõnas Laanjärv.

Selle juhtumi kurbloolisus on, et patsiendid, kellest paljud maksid tuhandeid eurosid, ei saa abi sisuliselt mitte kusagilt. Paljud pöördusid nii tarbijakaitsesse kui ka terviseametisse, aga sisuliselt ainus abi oli nende ühisavaldus sotsiaalmeedias, et doktor Kallet tasub vältida ja otsida uus arst.

"Tegelikult peamine mure on see, et ravi on katkenud ehk nad on teinud ettemakse ja ei ole saanud selle raha eest teenust. See on nüüd see koht, kus terviseameti käed jäävad väga lühikeseks. Kahjuks ei erine see ettemaksu tegemine sellisest diivaniostust. Kui ostad diivani, teed ettemakse ja siis firma kaob kuskile ning see kadalipp on kahjuks täpselt samasugune. Siin tervishoiuteenused ei erine kahjuks," ütles Friedemann.

Hulk patsiente, sealhulgas Katriine Laanjärv, pöördus Ordoline'i poole – kas neile valmistatud kaped on äkki seal olemas?

"Kuna ma Kallelt ei saanud vastust, kas mu kapede eest on makstud, siis nemad vastasid, et ei ole," lausus Laanjärv.

"Ligikaudu 15–20 patsienti helistavad meile iga päev, et nad on juba Sveni juures ära käinud ja tellinud ravi ja meie siis nägime oma süsteemis, et kahjuks need raviplaanid ei ole ka kinnitatud saanud ehk nad ei ole ka töösse läinud," ütles Kolkanen.

Sigrid oli üks väheseid õnnelikke, keda Ordoline aitas, sest tema ravi on lõppjärgus ja vaja vaid viimased klambrid kätte saada. Paljude puhul selgus, et Kalle küll võttis patsiendilt raha, aga tellimust ja makset Ordoline'i ei teinud. Pealegi on doktor Kalle firma varasemast võlgu ka kapede tootjale.

"Kaperavi tootmine on ise väga kallis teenus, sisseostuhind on hästi kallis. Seega selleks, et suured võlad tekitada, ei ole väga palju aega vaja. Doktor Svenil oli igakuiselt keskmiselt kümme kuni kakskümmend uut patsienti, seega see võlg tekkis tõesti väga kiiresti. Patsiendid on üritanud meid kätte saada igal võimalikul viisil, mis ei ole mitte kunagi olnud meie ettevõtte põhifookus. Me ei ole mitte kunagi pidanud patsientidega otse suhtlema. Meie koostööpartnerid, nagu ma juba mainisin, olid ikkagi hambaarstid alati, aga tänaseks on see läinud liiga suureks. See enam ei ole meie jaoks hoomatav," lausus Kolkanen.

Kasutuks osutus ka ülemöödunud aasta lõpust kehtiv patsiendikindlustus. Selgus, et see ei kata doktor Kalle tegevust ortodondina, sest hoolimata täiendkoolitustest isegi Itaalias, on ta formaalselt hambaarst.

"Patsiendikindlustus ütles, et nad ei saa seda kahjutasu maksta, sest Kalle ei ole ise ortodont, ta on hambaarst tegelikult," sõnas Laurent.

"Doktor Sven Kallel ei ole olnud õigust osutada ortodontiateenust. Me oleme ka pöördunud sellega, et kaperavi on nüüd see, mida me täna hindame ikka ortodontiliseks raviks, aga hambaarstide liit on ka seisukohal, et seda võib osutada hambaarst teatud tingimustel. Selle me peame nüüd selgeks saama," ütles Friedemann.

Seega antud juhul ei hakatud isegi arutama, kas pooleli jäänud kaperavi võib anda välja ravivea mõõdu või mitte. On eraldi pikk vaidlus, kas kaperavi tohib osutada ainult residentuuri lõpetanud ortodont (nagu tõlgendab seadust kindlustus, peab õigeks ortodontide selts ja ütleb ka terviseamet) või võivad seda teenust pakkuda ka hambaarstid (nagu sedastab meile hambaarstide liit, Ordoline ja ka doktor Kalle ise oma kirjalikus vastuses). Patsiendid on senikaua ravita ja rahata ning isegi kui nad leiavad uuesti tuhanded eurod uue tohtri jaoks, ei taha teised arstid pahatihti pooleli jäänud tööd jätkata.

"See on hästi raske olukord kahjuks. Me alati ei saa olla kindlad selles, et see, mis on patsient kokku leppinud doktor Sveniga, keegi teine arst saab samamoodi sellest asjast aru. Tegemist on raviplaaniga. Nagu ma mainisin, uus arst, kes võtab selle patsiendi vastu, peab tegema uue diagnostika, uuesti kirjeldama, mis on see n-ö tahetud tulemus, mida patsient soovib saavutada. Ehk siis põhimõtteliselt patsiendi jaoks peaks ravi alustama otsast peale. Vana plaani järgi on teisel arstil jätkata väga raske," lausus Kolkanen.

"Uues asutuses hinnatakse uuesti ära, milline see olukord on, mida tuleb teha ja millised on siis võimalused. Selles mõttes patsiendi jaoks algab ravisuhe uuesti," sõnas Friedemann.

"Ravi ootamisega on läinud väga pikalt. Et lihtsalt saada võimalikult kiiresti raviga alustada... See hammaste liikumine on väga kiire, muidu lõpuks lihtsalt käidki iga kuu võib-olla arsti juures ja tulemust ei ole. Raha peale ma veel ei ole mõelnud, vaikselt hakkasin taas koguma," lausus Laanjärv.

Kuna tal polnud kindlustuslepingut, peatas terviseamet doktor Kalle firma tegevusloa paaril aadressil, aga arstina võib ta põhimõtteliselt mõnes teises kliinikus jätkata. Omaette keerulisem vaidlus on, kas n-ö tavalised hambaarstid tohivad kaperavi teenust üldse osutada.