Võrguoperaator Elering ütles viimatises varustuskindlus aruandes, et aastaks 2035 on Eestil vaja juurde 1000 megavati jagu uusi elektritootmisvõimsusi. Aguraiuja märkis, et praegu on selleks lahendused, tehnoloogiad ja arendajad olemas, kuid tegutsemiseks on puudu tulukindlust.

Esimene positiivne näide on samas tema sõnul juba olemas, kui mullu korraldas Elering sagedusreservide hanke, mille tulemusel peaks Eestisse kerkima üle 200 megavati jagu uusi jaamasid. Järgmine meede on Eleringil töös, lisas Aguraiuja.

"Selleks, et uues jaamad tuleksid, on ikkagi vaja tulukindlusmehhanisme. Iseenesest need kahjuks ei tule," ütles ta.

Oodata, et mõni ettevõtja ilma taoliste mehhanismideta mõne uue jaama rajab, on optimistlik, lisas Aguraiuja.

Uute juhitavate elektritootmisvõimsustena nähakse praegu eelkõige gaasijaamasid ning Aguraiuja sõnul on sellel selge põhjus.

"Peame aru saama, et gaasijaamad ongi mõeldud sellisele ajale, nagu on praegu, mida ei ole aastas liiga palju – päevi, kui meil on sügavad miinuskraadid. Gaas on kõige parem, sest investeering on suhteliselt odav võrreldes teiste allikatega ja saab suhteliselt vähe töötunde aastas. Ni ongi optimaalne energiasüsteemi üles ehitada, et me ehitame suure investeeringuga allikaid katmaks baaskoormust, mis saavad aasta läbi toota ja mis on madala muutuvkuluga ehk need teevad börsile iganädalasi madalaid hindasid. Ja siis, kui on mõned nädalad, kohati ka paar kuud, kus on külmad ilmad ja suur tarbimine, lülitame lühikeseks perioodiks tööle need kalli hinnaga jaamad," rääkis ta.

"Auvere jaam pole see, mis teeb turul hinda"

Tänavu jaanuaris on elektri hind kõrgel Eestis peamiselt seetõttu, et kuivõrd tuult on olnud vähe, tuleb tiputarbimise katmiseks tööle panna kõrgema hinnaga elektrit tootvad fossiiljaamad.

Samal ajal on taas remondis Eesti kõige uuem ja teistest põlevkivijaamadest madalama omahinnaga elektrit tootev Auvere jaam. Aguraiuja sõnul ei ole Auvere jaama mõju elektrihinnale väga suur.

"On teatav väike mõju, aga praegu ei ole Auvere see jaam, mis teeb turuhinda. Hinnad on ikkagi sellisel tasemel, et neid teevad gaasijaamad, kivisöejaamad või muud jaamad. Auvere panustab elektrisüsteemi 260 megavatti. Baltimaades, kus ikkagi töötame ühtsest süsteemis, on tippajal tarbimine 5000 megavatti. Auvere on oluline tükk, aga pole see, kes teeb suure kaaluga mõjutusi," lausus ta.

Auvere töökindluse kohta märkis Aguraiuja, et aastatega on see muutunud märgatavalt töökindlamaks.

"Neli-viis aastat tagasi oli veel 60–70-protsendise töökindlusega. Täna oleme jõudnud 86–88-protsendise töökindluse juurde. Normaalne standard on 90 protsenti, arvestades, et põlevkivi ongi väga keeruline kütus. See ei ole üldse halb tulemus," lausus ta.

"Eesti on väga suures energianäljas"

Mullu oli Eesti elektridefitsiidis ehk kogu tarbitut ei suudetud siin toota, vaid umbes 40 protsenti elektrist tuli importida. Aguraiuja sõnul on meil vaja juurde igasugust tootmist, et jõuda aastaks 2030 seatud eesmärgini, et me suudame ise toota nii palju, kui siin tarbitakse.

"On selge, et Eesti on väga suures energianäljas, meil eelmine aasta oli 40 protsenti import. See on väga suur tükk, mida ületada. Selleks ei piisa ühest allikast. Meil ei ole mõtet liiga palju kõrvutada erinevad tehnoloogiaid, mõelda, et milline on see õige. Meil on vaja kõike: meil on vaja taastuvaid võimsusi juurde, meil on vaja juhitavaid võimsusi, meil on kiiresti käivituvaid, meil on akusid vaja. Meil ei ole luksust valida kindlat asja – igaüks täidab oma kindlat eesmärki, kindlat kohta elektrisüsteemis. Läbi selle on võimalik jõuda seatud eesmärkide täitmiseni," lausus Aguraiuja.