Ida-Virumaa kodudes kukub aastas sadu eakaid inimesi, kes hiljem päästjate abi vajavad. Narva sotsiaaltöökeskus avab kukkumiste ennetamiseks reageerimiskeskuse ja võtab tööle heaolumeistri. 

Ida Päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu sõnul on tegemist suure probleemiga, sest kukkumiste hulk aastate jooksul ei vähene, pigem vastupidi.

"2024. aastal kukkus Ida-Virumaal kokku 223 kolm inimest. Keskmine kukkuja Ida-Virumaal on 77-aastane inimene ja paraku on [kukkumised] näidanud kasvavat trendi – inimesed on jäänud üksikuks, nad on vanemad, tekib liikumispuue, vanemal inimesel tekib tasakaaluhäire, kus inimene kukub ja vajab abi. Ei saa ise ust avada, päästjad avavad ukse ja kiirabi saab siis kannatanuga tegeleda," kirjeldas Kirsipuu olukorda.

Linnakorteris elavale üksikule vanurile võivad saatuslikuks saada kohad, mis nooremale inimesele mingit muret ei valmista: kõrged lävepakud, libe vannitoa põrand ja isegi põrandavaibad, mida Ida-Viru kodudes rohkelt kasutatakse.

Maakonna suurim linn, hoogsalt vananeva elanikkonnaga Narva, võtab eeskuju Tartust ja käivitab pilootprojekti raames uue teenuse, mis peaks kodus kukkumisi vähendama ja kukkunud inimestele abi osutama.

"Peamised tegevused projektis on meil reageerimiskeskuse käivitamine. Kõige tähtsam asi on uue töötaja heaolumeistri ametikoht, 30 kukkumisanduriga ja GPS-iga seadme kasutuselevõtt riskigrupile. Ennetamine käib just kodukohanduste heaolumeistri poolt," rääkis Narva sotsiaaltöökeskuse arendusjuht Andrei Murd.

Narva sotsiaaltöökeskuselt saab iga päev koduteenust ligi 500 eakat inimest, kellest paljud elavad üksinda ja vajavad kukkumise korral kiiret abi.

Heaolumeistrile ennustatakse Narvas pingelisi töönädalaid.

"Aga suurem osa tema ametikohustustest on ikkagi kodus käimine ja ohutuse jälgimine. Ta hindab ohutust korteris – seda, mida eakas inimene tavaliselt, eriti kui ta elab üksinda, tähele ei pane. Kõik need ohutuse asjad – ta kirjeldab ära, pakub võimalust seda parandada," rääkis Mursd.

Narva sotsiaaltöökeskuse pilootprojekt saab hoo sisse sel aastal. Projekti maht on 150 000 eurot, millest 100 000 andis Narvale Ida-Viru Omavalitsuste Liit.

Murdi sõnul saab Narva selle raha eest teenuse käivitada. Projekti lõppedes hakkab heaolumeistri ja reageerimiskeskuse tööd rahastama Narva linn.