"See, mis loeb, on seaduse enese tekst. Normid peavad olema selged ja rakendatavad - neid lugedes peab aru saama, mida tuleb teha või mida ei tohi," kirjutas Madise sotsiaalmeedias.

"Seletuskiri ei ole õiguse allikas, sageli ei lähe seletuskirjas väidetu ei eelnõu ega eluliste faktidega kokku. Seletuskirja võib vaidluse korral abiks võtta koos protokollide, stenogrammide jm-ga. Seega tasub kõikidel eelnõusid hinnates keskenduda normidele. Ka selle eksliku normi tähendus oli hõlpsasti mõistetav," rõhutas ta.

Madise nentis, et vigu tekib ja need tuleb parandada. "Pigem on lahendus ehk ikka see, et 101 riigikogu liiget ja riigikogu ametnikud töötavad eelnõud rida realt läbi. Kõik kõike ei jõua ega peagi jõudma, on juhtivkomisjonid, vastutavad ettekandjad ja nõunikud. Kui tekst ei ole arusaadav, ei tohi seda vastu võtta," märkis Madise.

Madise ütles, et kui riigikogu liige ei saa aru, siis ei saa ju teised ühiskonnaliikmed samuti ja järelikult ei ole ette teada, kuidas ametnikud seadust rakendama hakkavad.

"Minu arvates on süsteemne, paljude eelnõudega seotud viga selles, et riigikogule esitatakse tarbetult või vahel ehk ka kuritahtlikult segaseid eelnõusid ja räägitakse juurde, et ega normidest endist ei peagi välja tulema, mis juhtuma hakkab. Peab küll. Seadus ei tohi olla nagu tühi pildiraam, kuhu tohib seadust rakendav asutus pista mistahes pildi. Tundub, et seegi viga tekkis just sellest pikka aega kraavi vedanud praktikast. Seega ei ole konkreetse süüdlase otsimine hetkel õiglane ega aita," rääkis Madise.

Lahendus on Madise sõnul selged süsteemsed eelnõud. "Ühesõnaga: selged seaduseelnõud, riigikogus keskendumine normide sõnastustele ja nende selguse nõudmine; tehnoloogilised abivahendid teevad selle kõik märksa lihtsamaks ja tuimad töötunnid kaovad. Ametnikud on tõesti üle koormatud ja osalt just peale sunnitud asendustegevuse ja fookuse kadumise tõttu," ütles Madise.