"On loomulikult õige see, et NATO võtab iga oma territooriumi kaitsmist ülitõsiselt, sealhulgas Gröönimaad, mis on Taani kuningriigi osa. Nii et loomulikult NATO tervikuna käitub jätkuvalt põhimõtte järgi "üks kõigi ja kõik ühe eest". Nii et kui julgeolekuolukord näeb vajadust, et Gröönimaal on vaja suurendada NATO liitlaste kohalolu, siis NATO liitlased on valmis seda tegema ja demonstreerima seda loomulikult ka kõige suuremale NATO liitlasele ehk siis Ameerika Ühendriikidele. Ja see sõnum on loomulikult selge: me ühiselt, nii Ameerika Ühendriigid kui Euroopa liitlased, kaitseme NATO territooriumi igat sentimeetrit esimesest sentimeetrist alates," ütles Pevkur ERR-ile.

Pevkur kinnitas, et kui Gröönimaale kaitseväelased lähevad, ei tähenda see seda, et minnakse USA sõduritega võitlema.

"Kindlasti mitte. Me ikkagi praegu räägime õppusel osalemisest. NATO õppused toimuvad üle NATO territooriumi väga tihti ja praegune õppus, mis juba käib, Arctic Endurance, on võimalus näidata solidaarsust Põhjala riikidel, Euroopa riikidel ja näidata ka seda, et me oleme valmis vajadusel kiiresti seda õppust suurendama. Ja ka kiiresti siirma ühest NATO piirkonnast teise NATO piirkonda vägesid selleks, et harjutada läbi erinevaid ülesandeid. Nii et selles mõttes loomulikult keegi ei planeeri midagi sellist, et NATO riigid omavahel peavad sõjategevust," rääkis Pevkur.

USA suunas on oht selgelt olemas

ERR küsis, kas USA presidendi Donald Trumpi välja toodud ohud Venemaa ja Hiina poolt seal regioonis on Pevkuri hinnangul adekvaatsed ja ka praegu päevakajalised.

"Kui me võtame maakaardi ette, siis kõik saavad aru sellest, et põhjapolaarjoonest ülevalpool on Ameerika Ühendriikide või eelkõige Põhja-Ameerika suunas selgelt oht olemas. Seda keegi ei eita. Seetõttu näiteks Gröönimaa, Põhja-Norra, Svalbard, Island mängivad Põhja-Ameerika julgeolekus väga olulist rolli. Nagu nad mängivad ka Põhja-Euroopa julgeolekus väga olulist rolli, ja loomulikult on alliansi huvi, et Põhja-Atlandi ala tervikuna oleks turvaline ja kontrolli all," vastas Pekur.

"Nii et seetõttu on loomulikult meie kõigi ülesanne see turvalisus seal tagada. Kui Ameerika Ühendriigid – mida on ka Trump öelnud, et nad sooviksid just nimelt Ameerika suurema turvalisuse tagamiseks kasutada Gröönimaad ka oma Golden Dome'i (USA plaanitav mastaapne õhutõrjesüsteem - toim.) elemendina, siis ma arvan, et ka siin on Taani kuningriik kindlasti valmis koostööks. Ja see järelikult suurendab ju kogu alliansi, ka Kanada turvalisust," lisas ta.

Pevkur ei soovinud spekuleerida, kuidas arengud Gröönimaa ümber võivad edasi minna. Tema sõnul on tähtsam keskenduda käimaolevatele läbirääkimistele USA ja Taani vahel.

"Nende läbirääkimiste eeldus peab olema see, et meie ülesanne hetkel on liitlassuhteid tugevdada ja näidata nii Venemaale kui Hiinale, kui ka teistele võimalikele vastastele, et NATO on ühtne. Ja kui NATO territoorium vajab ühes või teises paigas – olgu ta siin meie piirkonnas, Läänemere piirkonnas või Põhja-Atlandil – suuremat tähelepanu, siis me oleme selleks valmis alliansina," rääkis Pebvkur.

"Seetõttu loomulikult "üks kõigi, kõik ühe eest" põhimõte kehtib: et kui rünnatakse ühte NATO liitlast, vahet pole, kas see on Taani läbi Gröönimaa või Norra läbi Svalbardi, siis kõik liitlased reageerivad sellele. Selle jaoks meil ongi kaitseplaanid NATOs kehtestatud ja Ameerika Ühendriigid on samamoodi pühendunud ka president Trumpi sõnade kohaselt NATO-le ja NATO liitlastele ja kinnitanud oma allkirjaga kõik needsamad kaitseplaanid, mis kõiki NATO territooriumi kaitset käsitlevad," lõpetas Pevkur.

Gröönimaale suunduvate kaitseväelaste arv ei ole veel teada

Pevkur ütles, et täpne õppusel osalevate kaitseväelaste arv selgub reedel pärast Taani ja Eesti kaitseväejuhatajate telefonikõnet.

Pärast telefonikõne toimumist ütles kaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm, et kaitseväe juhataja rääkis reedel Taani kaitseväe juhtkonnaga Gröönimaad puudutavatel teemadel ning muuhulgas räägiti taanlaste planeeritavast liitlaste kaasamisest väljaõppesse.

"Taanlased soovivad kasvatada Gröönimaal väljaõppes osalevate liitlaste hulka ja on indikeerinud ka Eestile huvi kutsuda Eestit väljaõppes osalema. Kaitsevägi tegeleb praegu olukorra ja võimaluste hindamisega. Detailseid otsuseid veel langetatud ei ole," ütles Karotamm.

Neljapäeval ütles Pevkur, et Eesti võib saata õppusele viis kuni 10 kaitseväelast.

Peaminister Kristen Michal teatas neljapäeval, et Eesti kavatseb panustada Euroopa riikide ühisõppusesse Gröönimaal. Ta lisas, et kui Eesti saab Taanilt palve osaleda õppuses ka väekontingendiga, siis seda kindlasti tehakse.