Päev varem oli Briti kaitseminister John Healey teatanud, et Ühendkuningriik saadab ühe sõjaväelase Gröönimaale osana laiemast Euroopa missioonist, mille eesmärk on president Trumpi rahustada. Healey ütles Stockholmi visiidil, et see paneb aluse sel aastal seal NATO korraldatavale rahvusvahelisele õppusele, vahendas The Times.

Juba enne, kui uudised sõjaväelaste lähetuse kohta Valgesse Majja jõudsid, olid USA ametnikud hämmingus.

Alljärgnev on ülevaade sellest, kuidas väike missioon viis Suurbritannia julgeolekusuhted USA-ga madalaimasse seisu pärast 1950. aastaid.

Kolmapäev, 14. jaanuar: vägede kohalesaatmine

Kell 15.18 kohaliku aja järgi teatasid Taani relvajõud, et laiendavad oma kohalolekut Gröönimaal ja jätkavad seal tihedas koostöös liitlastega õppusi. "Geopoliitilised pinged on levinud Arktikasse," seisis avalduses mõneti kurjakuulutavalt. Venemaast ega Hiinast ei räägitud.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles, et tema relvajõud uurivad koos mitmete Arktika ja Euroopa liitlastega lähinädalatel, kuidas saaks rakendada suuremat kohalolekut ja õppusi Arktikas.

Samal päeval kohtusid Taani ja Gröönimaa välisminister Washingtonis USA asepresidendi JD Vance'i ja välisminister Marco Rubioga. Taani välisminister Lars Lokke Rasmussen ütles hiljem, et peamine lahkarvamus jäi püsima.

Taani plaan Gröönimaa jaoks oli piiratud ja lühiajaline sõjaline missioon saarele, mis hõlmas Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Norra, Soome, Hollandi ja Ühendkuningriigi üksusi.

Pisut enne seda kolmapäeval olid Saksa ametnikud parlamendis toimunud salajasel kuulamisel eitanud, et neil oleks plaan oma sõjaväelaste lähetamiseks, aga muutsid seejärel kurssi ja teatasid, et saadavad Gröönimaale 13 sõdurit. Ühendkuningriik teatas, et saadab oma kaitseatašee – Taanis töötava koloneli auastmes sõjaväelase –, kes asub seal olukorraga tutvuma. "Küsimus oli saata keegi osana laiemast Euroopa jõupingutusest, et korraldada missioon, mitte jõudemonstratsioon," ütles üks anonüümsust palunud allikas lehele, lisades, et igasugune arvamus, justkui see oleks olnud mõeldud heidutusena, on vale.

Kui kaitseminister Healeylt küsis tol õhtul ITV News, millise sõnumi ta tahab Washingtonile saata, vastas ta: "See on osa NATO kavandatud õppuste programmist, antud juhul Gröönimaal ja Kaug-Põhjas, sest me näeme Venemaa kasvavat agressiooni, Hiina kasvavat huvi ja vajadust, et NATO tugevdaks oma julgeolekut Läänemere regioonis ja Kaug-Põhjas."

"Ja just selleks on see missioon loodud. Et panna alus õppusele, mis toimub NATO tegevuse käigus sel aastal hiljem," lisas ta.

Kulisside taga olevat mõned valitsustegelased siiski muretsenud, et missioon võib anda tagasilöögi, lisas The Times.

Neljapäev, 15. jaanuar: segased sõnumid

Missiooni eesmärgi suhtes oli erinevaid arvamusi. Kui kolmapäeval ütles Healey, et missiooni eesmärk on sillutada teed mitmerahvuselisele õppusele Arctic Endurance, siis teised eurooplased ütlesid, et see on pigem Gröönimaal "sagedase kohaloleku" loomine. Euroopa diplomaatiline allikas ütles, et "meie lahendus" vaidluses Trumpiga on teha midagi koos.

Kui väike Prantsuse sõjaväekontingent saabus Gröönimaa pealinna Nuuki, ütles president Emmanuel Macron, et seda tugevdatakse peagi "maa-, õhu- ja mereväe võimetega".

Prantsuse vanemdiplomaadi Olivier Poivre d'Arvor' sõnul saadab missioon tugeva poliitilise signaali. "See on esimene harjutus," ütles ta ja lisas: "Me näitame USA-le, et NATO on kohal."

Üks Ühendkuningriigi anonüümsust palunud sõjaväeametnik ütles, et missioon võib hõlmata nii konkreetset õppust kui ka üksuste püsivamat paigutamist Gröönimaale. Ta rõhutas, et Healey ja tema Euroopa kolleegide sõnumid olid järjepidevad.

Ühe Euroopa riigi valitsuse nõunik ütles aga lehele: "Ma ei saanud aru lähetamise mainekujunduslikust osast. See küll ei vabanda Trumpi, kuid ma arvan, et see võimaldas mõnel tema lähikonnas probleemi eskaleerida."

Reede, 16. jaanuar: USA segadus kasvab

Pärast seda, kui Taani relvajõud avaldasid fotod ja videod Taani kuninglike õhujõudude lennukist C-130J, mis tõi Nuuki Taani sõjaväelased, ütles üks Ühendkuningriigi valitsuse siseringi allikas, et sotsiaalmeedias tehtud kommentaarid koondpealkirja all "Eurooplased tulevad" võis tekitada segadust selle suhtes, mida selline vägede paigutamine peaks tähendama.

Seda halvendasid veelgi MAGA kommentaatorid, kes rääkisid Trumpi ambitsioonidest Gröönimaa ära võtta ja eurooplastest, kes ei suuda iseseisvalt julgeolekut tagada.

Üks USA ametnik ütles, et pole selge, kas see oli lähetus, õppus [või] sümboolne žest ja lisas, et eurooplased ja Ühendkuningriik jätavad Gröönimaale suhteliselt väikest kontingenti saates tähelepanuta suurema eesmärgi ning oleksid pidanud rõhutama, et tegemist ei ole Gröönimaa kaitsmisega USA eest.

"Kui selle mõte oli sõnumi saatmine, oleks sõnum pidanud olema selgem," ütles allikas. "Selline teade oleks pidanud olema 100-protsendiliselt selge."

Samas ta lisas veel, et ainult Briti kaitseatašee ja 13 Saksa sõduri saatmine avas võimaluse seda ebaõiglaselt ja sarkastiliselt kritiseerida, viidates Trumpi pilgetele, et Taanil on Gröönimaal saare kaitsmiseks ainult kaks koerarakendit. "Ma ei tea, kas väikesed žestid praegu töötavad," lisas ametnik.

Laupäev, 17. jaanuar: Trump ründab

Timesi kirjelduse kohaselt oli Trump oma golfiklubis West Palm Beachis Floridas olukorda jälgides vihane. Euroopa ringkondades kahtlustatakse, et keegi tema lähedane kirjeldas Gröönimaa missiooni valesti kui vaenulikku žesti USA suhtes.

Missiooni oli eelnevalt heaks kiitnud NATO peamine poliitiline otsustusorgan, Põhja-Atlandi Nõukogu, mille liige on ka USA suursaadik alliansis Matthew Whitaker. "Kõik süsteemis teadsid, mida me teeme. See oli täiesti selge," ütles üks NATO-siseste aruteludega kursis olev allikas.

Teine Euroopa diplomaat ütles: "Tundub, et see on levinud arusaam [et Trump sai vale ülevaate toimuvast], kuid lahtiseks jääb, kas Trump oleks sellest ka vastupidisel juhul õigesti aru saanud. NATO kanalid sõjaväelaste seas on palju rahulikumad ja professionaalsemad. Kuid niipea, kui jõuate sotsiaalmeedia tasemele, lähevad asjad segamini; paljud eurooplased pole sotsiaalmeedia suhtes nii teadlikud."

Laupäeval kell 11.19 otsustas Trump kätte maksta ja teatas oma sotsiaalmeediarakenduses Truth Social tehtud postituses, et USA hakkab veebruarist nõudma 10-protsendilist impordimaksu Gröönimaa-missioonil osalevate riikide kaupadele.

See määr tõuseks 1. juunil 25 protsendini, kui Ameerika Ühendriigid ei jõua selleks ajaks kokkuleppele Gröönimaa täielikuks omandamiseks.

The Times võttis teema kokku ühe Briti valitsuse siseringi inimese sõnadega: "Probleem on selles, et me ei saa kontrollida, mida USA võrkudes edastatakse ja mida presidendile kõrva sosistatakse."