Kui USA kehtestab Euroopale Gröönimaa pärast täiendavad tollimaksud, siis järgneb sellele vastus, ütlevad Eesti saadikud Euroopa parlamendis üsna ühest suust. Näiteks peatatakse tõenäoliselt varem sõlmitud kaubanduslepe USA ja Euroopa liidu vahel.

"Kaubandusleppe praegu pausile panek on mõistlik mõte, sest kui Ameerika Ühendriikide hetkesuund on selle peal, et suurendada tollitariife kuni 25%le teatud Euroopa riikidele, siis kahtlemata me ei saa rääkida kaubandusleppe jõustamisest, kus siis Ameerika tootjatele oleks null-protsendine tollimaks," lausus Euroopa parlamendi liige Jaak Madison (Keskerakond).

Suurem küsimus seisneb aga selles, kuhu on jõudnud suhted NATO liitlaste vahel, kui üks nõuab teiselt territooriumi loovutamist ja kas Euroopa saab julgeoleku tagamisel Ameerikale endisel moel loota. Euroopa parlamendi liige Urmas Paet ütles, et Euroopa Liit peab muutuma sõjaliseks ühenduseks ja vähendama sõltuvust Ameerika Ühendriikidest.

"Tuleb teha ka nüüd selged sammud, kuidas tugevdada Euroopa Liidu enda seesmist kaitse- ja siis julgeolekukoostööd, lahingüksuste moodustamiseni välja. Tuleks kasutada seda sama konkreetsete lahingrühmade moodustamist, kus erinevad riigid, loogiline on see sama geograafiline alus, ikkagi teevad süsteemset koostööd kuni teatud ühtse juhtimisstruktuurini välja. See võiks olla ka esimene samm sellise üldise ja suurema või tervikliku Euroopa ühtsete sõjaliste jõudude ettevalmistamiseks," sõnas Paet.

"Ameerika Ühendriikidest liigne sõltumine, olgu majanduslik, poliitiline ja sõjaline, muudab partnerid ja liitlased šantažeeritavaks ja siis kui valges majas on keegi Donald Trumpi taoline, siis seda võimalust ka kasutatakse.Kuigi me otsime jätkuvalt konstruktiiseid suhteid Ameerika Ühendriikidega ja loodame, et Ameerika Ühendriigid jäävad Euroopa liitlaseks, siis liigne sõltumine Ameerika Ühendriikidest kindlasti on julgeoleku mõttes risk," sõnas Euroopa parlamendi liige Sven Mikser (SDE).

President Toomas Hendrik Ilves ütles ERR-ile antud intervjuus samuti, et Euroopa peaks astuma mitmeid samme.

"See ei tähenda ainult suure kaitseväe ülesehitamist – seda tuleb loomulikult teha –, vaid selleks, et Euroopa oleks autonoomne ja iseseisev, on vaja teha väga suuri reforme Euroopa Liidu sees," lausus Ilves.

Näiteks toob ta julgeolekunõukogu loomise, kapitalituru ühendamise investeeringuteks ja ühislaenud. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Euroopa küsima USA-lt selgitusi, aga vältima ka täiendavaid pingeid.

"Need sammud, mis praegu Gröönimaa ümber on lahvatanud, ei ole kuidagivõrd Ameerika Ühendriikide administratsiooni signaalidena antud aktsepteeritavad Euroopa riikidele. See on enesest mõistetav. Järelikult meil peab olema nüüd niisugune küpsus Euroopa riikidel, ühine positsioon kujundada ja saata see signaal, et me ootame oma partnerilt selgitusi ja loomulikult üleskutsega vältida niisuguseid samme, mis pingestavad asjatult," sõnas Reinsalu.

Samamoodi leiab kaitseminister Hanno Pevkur, et liitlassuhte nimel tuleb pingutada.

"Siinkohal eks meil on kõigil vaja pingutada selle nimel, et me ei hakkaks siin NATO liitlaste vahel omavahel minema väga ultimatiivsete seisukohtade juurde, vaid keskenduksime sellele, kuidas lahendada ära Arktika julgeolek," ütles Pevkur.

Eesti on jätkuvalt valmis sõdureid Gröönimaale saatma ja Pevkuri sõnul pole mõistlik seda siduda majandusküsimustega.