Majandusministeerium tõi välja, et alates koroonapandeemiast on suuremates linnades saanud tavapäraseks, et restoranide ja poodide tellimused jõuavad klientideni kiiresti kullerteenuse kaudu.

Teenusepakkujate tarbijauuringud näitavad, et üks peamisi tootekategooriaid, mida platvormidel täna ei pakuta, kuid mille järele on selge nõudlus, on apteegikaubad ning eelkõige käsimüügiravimid.

"Kullerteenused on muutnud inimeste igapäevaelu, kuid apteegikaubad, täpsemalt just käsimüügiravimid, on seni jäänud sellest mugavusest kõrvale. Meie eesmärk on leida lahendus, mis võimaldab neid ravimeid kiiresti ja ohutult kätte saada," ütles MKM-i poolt analüüsis osaleva innovatsiooniprogrammi Accelerate Estonia tegevjuht Olari Püvi.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Nele Labi sõnul oleks käsimüügiravimite paremal kättesaadavusel positiivne tervist hoidev mõju, sest siis ei peaks viirushaigustes inimesed rohtude järele enam apteeki kohale minema ja levitaksid seega nakkust vähem.

"Ööpäevaringne kodunt lahkumata ligipääs käsimüügiravimitele vähendab vajadust hoida kodus liigset hulka ravimeid ning võib isegi vähendada erakorralise meditsiini koormust. Kui käsimüügiravimite kullerteenus sellisel kujul toimib, siis tulevikus loodame võimalust laiendada ka retseptiravimitele," lisas Labi.

Accelerate Estonia teeb paralleelselt ka iseteenindusapteekide projekti analüüse. Nende põhjal võib ööpäevaringse ja kiire ligipääsu parandamine esmatarbe käsimüügiravimitele aidata teataval määral vähendada erakorralise meditsiini ja kiirabi koormust.

Läti ja Leedu kasutavad ravimikullereid juba praegu

Ravimite kullervedu on juba kasutusel mitmes riigis, sealhulgas Lätis ja Leedus. Eestis on käsimüügiravimite kaugmüük küll lubatud, kuid kehtiv regulatsioon ei arvesta MKM-i teatel operatiivse kullerteenuse tempoga ning ravimiseaduse nõuded teevad teenuse laialdase pakkumise keeruliseks või kohati võimatuks. 

"Meie eesmärk pole luua lihtsalt uut tarnekanalit, vaid parandada inimeste ligipääsu esmavajalikele ravimitele olukordades, kus see päriselt aitab – näiteks öisel ajal või siis, kui apteeki minek on keeruline. Rahvusvaheline kogemus näitab, et seda on võimalik teha ohutult, kui vastutus on selgelt paigas ja ravimite käitlemine vastab nõuetele," ütles Püvi.

Koostööpartneritena panustavad analüüsi ja teenuse kontseptsiooni arendamisse ka Bolt ja Wolt.

"Bolt Food tegutseb täna 12 Eesti linnas ning omab valmisolekut pakkuda koostöös apteekidega kiiret ja turvalist ligipääsu käsimüügiravimitele," ütles Bolt Food Eesti juht Jaagup Jalakas.

Wolt Baltikumi juhi Mantas Lomsargise sõnul oleks käsimüügiravimite kullerteenuse pakkumine loomulik samm ettevõtte arengus.

"Paljudes teistes riikides on Wolt seda teenust juba aastaid võimaldanud, mistõttu on meil välja töötatud põhjalikult läbi proovitud protsessid, mis tagavad ohutuse ja vastavuse käsimüügiravimite käitlemise nõuetele. Käsimüügiravimid on Wolti klientidele kättesaadavad juba kõigis meie lähiriikides, sealhulgas Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis," sõnas Lomsargas.

Avalik- ja erasektor analüüsivad platvormipõhise käsimüügiravimite kaugmüügi eripärasid ning kehtiva seadusandluse tõlgendamise aspekte. Selle põhjal tehakse konkreetsed ettepanekud katselahenduste ja vajalike seadusemuudatuste suunas.

Varem on kaalutud käsimüügiravimite müügi lubamist jaekauplustes ning 2024. aastal leidis konkurentsiamet, et see aitaks avada apteegireformi tagajärjel lukku läinud Eesti ravimiturgu. Poliitikud ja apteegid seda ideed aga ei toetanud.