Tartu vanglas on enamik kambritest tühjad, vaid kolmandikus neist on kinnipeetavad. Eestis on vanglate täituvus ajaloo madalaim, umbes pooled vanglakohad on täidetud.

"Täna on meil ligemale 300 kinnipeetavat, kes kinnises vanglas viibivad. Selle jaoks on vaja hoida ikkagi kogu teenust üleval. Me ei saa vangide vähesuse suhtes öelda, et jätame siis köögi ära või ärme tee IT-tehnilisi lahendusi. Ka vähema arvu kinnipeetavate puhul tegelikult kõik teenused toimivad," rääkis Tartu vangla juht Merle Ulst.

"Täna ju tegelikult meil üks 600-kohaline hoone seisab tühjana, ja ta on seda juba mõnda aega teinud," lisas ta.

Vanglate tühjuse põhjustena nähakse eelkõige kuritegevuse muutumist ja vähenemist ning karistuspoliitika muutumist.

"Kui me vaatame, siis üldine tase on ikkagi langenud, viimaste aastate jooksul stabiliseerunud. Mida me näeme, et isikuvastaste kuritegude arv meil langeb, selle osakaal langeb, aga kõige märgatavam on tapmiste arvu langus. See on väga oluline ehk meil on vähem selliseid kuritegusid, mille eest vangi panna," rääkis Tartu ülikooli kriminoloogia teadur Anna Markina.

Vanglateenistuse juht Rait Kuuse märkis, et kuritegevuse struktuur on muutunud.

"Vägivaldseid kuritegusid on ikkagi vähe. Need üksikud, mis ühiskonnas rohkem tähelepanu leiavad ja arutelu, siis see ei tähenda, et see kuriteopilt on Eestis selline nagu üheksakümnendatel, kaugelt mitte," sõnas Kuuse.

2000. aastate alguses, mil hakati Eestisse nüüdisaegseid vanglaid rajama, ei osatud hinnata, kuidas võiks karistuspoliitika muutus vanglate täituvust muuta.

Kuuse sõnul ehitati vanglatesse ligi 2000 kohta vähem, kui tol hetkel vajati.

Toona mõeldi, et kui vangide arv peaks ka vähenema, siis minnakse üle üksik-kambrite süsteemile. Hiljem selgus, et igale vangile oma kambri pakkumine oleks ikkagi liiga kallis.

"Me tegime sellise kalkulatsiooni toona, et kui kinnipeetavaid jääb vähemaks, siis me saame minna üle üksikkambrite süsteemile," sõnas Kuuse. "Erinevate eelarvekärbete tingimustes on tegelikult öeldud meile, et üksikkambritele üleminek ei ole see, mida me saame täna endale lubada."

Kuuse hinnangul on Eesti karistuspoliitika ja vanglasüsteem tänaseks üsna sarnane Põhjamaade omaga. Lõunanaabritest oleme ees, lätlased alles võtavad kasutusele kaasaegseid vanglaid.

"Uute vanglate ehitus ja vanadest loobumine ei ole neil õnnestunud. Lätlased avavad sel aastal uue Liepaja vangla, mis on väga sarnane meie uuele Tallinna vanglale, aga noh need otsused, mis on tegelikult rasked otsused, sest, et on võib olla kulukad ja tuleb väga palju ka muud ümber korraldada lisaks betoonile," rääkis Kuuse.

Ühiskonnas on viimasel ajal kõlapinda saanud mitmed rängad inimohvritega kuriteod, mis on tõstatanud küsimuse, kas tänane süsteem ikkagi toimib.

Aina rohkem kurjategijaid saadetakse vangla asemel kriminaalhooldusesse. Iga juhtumi puhul hinnatakse eraldi, kui suur on risk, et süüdimõistetu võiks uuesti kuriteo teha.

"Tegelikult see riskihindamine on väga suur ja mahukas teema, mida on teaduslikult erinevates riikides uuritud aastakümneid ja seal on välja kujunenud erinevad meetodid, kuidas moodi seda teha," märkis Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees Erkki Hirsnik.

"Need on kohati küllaltki keerulised, nad on teadusel baseeruvad, aga nad võimaldavad siiski jõuda parema tulemuseni, kui menetleja kõhutunne on, sest meil ma ikkagi leian, et suuresti hinnatakse riski sellise kõhutunde alusel. Seda tehakse ilmselt nii politseis, prokuratuuris ja ma ütlen, et suuresti ka kohtus," lisas ta.

Markina sõnul on aga alternatiivsete karistuste otsimine osa kaasaegsest kriminaalpoliitikast, kuna väga karmid vanglakaristused kipuvad vange taastootma.

Ta rõhutas, et kuigi ühiskondlik debatt karistusõiguse teemal on hea, siis tuleks vältida olukorda, kus karistusõigusega seotud küsimused rakendatakse poliitilise kampaania etteotsa.

"Me ajalooliselt oleme samm-sammult otsinud vanglakaristusele alternatiive, see on nagu üks asi ja teine asi selle aja jooksul on muutunud ka vanglakaristuse sisu. Et mida vanglas tehakse, mis on vanglakaristuse eesmärk," lausus Markina.

Suure tõenäosusega saab Eestist vanglakohti eksportiv riik. Rootsi kinnipeetavate Tartusse toomine toob endaga ümberkorraldusi vanglahoonetes, tööprotsessides aga ka uute töötajate palkamise.

Rootsi kinnipeetavad peaksid Eestisse saabuma aasta teises pooles.