Pöördumise kava koostamine peatada saatsid keskkonnaminister Andres Sutile (RE) erametsaliit, põllumajandus-kaubanduskoda, talupidajate keskliit ning maaparandajate selts.

Euroopa Liidu looduse taastamise määrus kohustab liikmesriike tagama, et taastamiskava koostatakse juba varajaselt kaasaval viisil.

Erametsaliidu juht Kristel Järve ütles, et kava varianti pole aga huvigrupid näinud.

"Alustatud on justkui tagurpidi ja käigupealt leiutatakse vahendeid, kuidas kaasata," lausus ta.

"Ekspertrühmad on juba ammu kokku pandud, nad käivad koos. Juhtrühma ja praegust on ametlikult käskkirjaga kinnitatud, juhtrühma veel kokku pandud ei ole, seda käskkirja ei ole. Aga juhtrühm võiks ju olla see, kes paneb need raamid paika, mida seal kavas üldse arutatakse ja ka tegelikult selle, millised ekspertrühmad võiksid olla," sõnas Järve.

Looduse taastamist arutavad praegu ametkonnad ja mingil määral ka ülikoolid, ütlesid metsa- ja maaomanike esindajad.

"Tehakse kava, teadmata, kui palju see tegelikult reaalselt maksma läheb ja hiljem ei ole lihtsalt võimalik neid tegevusi teha. Maaomanikud, põllumajandussektor ja metsandussektor lihtsalt ei suuda seda kanda. Sellepärast ongi oluline, et meil oleks läbipaistev, oleks kaasatud eksperdid, praktikud, kes saaksid omalt poolt kaasa rääkida," ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats.

Kliimaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnul on kava koostamine algusjärgus.

"Tulevikus on neid kohtumisi ja uusi arutelukohti mitmeid tulemas. Need sektorid, kes on oma muret väljendanud, nemad on meil ka kaasatud juhtrühma. Me oleme võtnud läbi juba põhimõtte, et eramaale me uute kohustustega ei lähe ilma maaomanike nõusolekuta," ütles Tooming.

Ta rõhutas, et Eesti ei võta endale üle jõu käivaid kohustusi.

"Ehk siis need tegevused, nende maksumused – väljaselgitamine seisab meil veel ees ja selle baasil saamegi teha parima valiku, mis arvestab nii looduse vajaduste kui ka inimeste huvidega," lisas Tooming.

Euroopa Liit võttis 2024 aastal vastu looduse taastamise määruse. Selle järgi peaksid liikmesriigid 2030. aastaks taastama 30 protsenti ja 2050. aastaks 90 protsenti kahjustatud elupaikadest. Need hõlmavad metsi, rohumaid, märgalasid ja veekogusid.