Saatejuht Johannes Tralla märkis, et Pentagoni uus kaitsestrateegia ütleb sisuliselt, et Venemaa on Euroopa mure ning USA ei peaks tulevikus aktiivselt tegelema Venemaast tingitud ohtudega.

"Ma nii dramaatiline ei ole. Võib-olla nende viimase aja sündmuste peale ja üldse viimase aasta peale. Me loeme ka igasuguseid Washingtonist tulevaid pabereid võib-olla ärevamalt ja paranoilisemalt kui peaks," ütles Oidsalu.

"Kui seda uut USA kaitsestrateegiat vaadata, siis ta tegelikult räägib Venemaast üsna samamoodi kui Barack Obama ajal räägiti kümme-viisteist aastat tagasi. Et tegemist on sellise regionaalse probleemiga ja (USA - toim) põhivastane on ikkagi Hiina, kuhu tuleks kogu oma suutlikkus koondada ja Euroopa siis vähese Ameerika toega saab põhimõtteliselt selle väljakutsega ise hakkama. Lihtsalt see uus sedastus on nüüd natuke teisel taustal: Euroopas käib suur konventsionaalne sõda, mida Barack Obama ajal ei olnud," lausus Oidsalu.

Uus strateegia ütleb, et USA vägesid liigutatakse mujale lääne poolkerale ja Euroopasse neid enam nii palju ei jää. Oidsalu hinnangul on aga raske ennustada, kuidas ja kas väed Euroopast välja viiakse. Kindel on aga see, et aasta lõpuni midagi suurt ei muutu.

"[Obama] 2012. aastal hakkas ka vägesid ära viima, vähendas Euroopas kontingenti ligi 20 000 jagu. Kole pealkiri meie jaoks, aga uhkusega tõdeti, et viimane Ameerika tank lahkus Euroopast. Me elasime selle üle natukene rahulikumas olukorras, aga meie enda suutlikkus, ka Läänemere riikide kaitsesuutlikkus, oli siis kordades madalam," ütles Oidsalu.

Praeguses olukorras on aga kõik palju avalikum ja selgem, sõnas Oidsalu, lisades, et Trumpi administratsioon on n-ö riiukukkede võimuses. Kuna mitmed veendunud äärmuslased on saanud enda kätte palju rohkem võimu, on ka nende ambitsioonid USA-s kasvanud, mistõttu on kasvanud ka riiakus.

Saatejuht küsis, et hüpoteetilises olukorras, kus Baltimaades käivitatakse NATO artikkel 5 – mida teeb USA esimese 72 tunni jooksul võrreldes eelmise strateegiaga?

"Uus strateegiadokument midagi sellist ei ütle, mis võimaldaks väita, et 72 tundi, mida mainisite, on kuidagi varasemast erinevad," vastas Oidsalu.

Saatejuht küsis täpsustuseks, et kas midagi ei muutu ja kõik jääb vanaviisi.

"Sõltub sellest, kuidas… põhimõtteliselt vägede vähendamiseks Euroopas või sidumiseks Euroopasse on kaks varianti. Üks on vähendada püsivat kohalolu. Praegu Balti riikides on ka igas riigis USA pataljon. Teine variant on vähendada tugevdust. Me ei tea veel kumba komponenti vähendatakse," ütles Oidsalu.

"Mis puudutab 72 tundi, siis see võib-olla on natuke liiga väike ajaühik USA-st rääkides. Ukraina agressiooni eel me nägime, et kuid ja nädalaid varem andis USA eelhoiatuse. Me loodame, et ka tulevikus – ja tõenäoliselt ka tulevikus – USA terav pilk ja pikad käed jäävad ikkagi meile abiks ja neist on väga palju kasu. Muuhulgas, et vajadusel tugevdusi teha, mis ei tule alati maad pidi, vaid teinekord ka merest ja õhust ja märksa kiiremini kui maaväebrigaad tuleb üle ookeani," lausus julgeolekuekspert.

USA uue kaitsestrateegia taga on Oidsalu hinnangul mure, et Ameerika Ühendriigid peavad pidama mitut sõda korraga. Ühte Vaiksel ookeanil Hiinaga Taiwani pärast ja siis Venemaaga Euroopas.

"Tõdeti, et jaksu mõlemaks ei jagu ja nüüd on tehtud strateegia dokumendis ka see valik. Kui peaks selline stsenaarium tulema, siis öeldakse, – kui räägitakse tõkestus- ja tõrjesõjast, mida me varem eeldasime, et Euroopas USA on igal juhul kohe esimeses faasis kohal tegemas –, et seda tehakse siis Aasias, mitte Euroopas. Mujal siis aidatakse strateegiliste pommitajate ja muude võimetega, mis on päris võimed ja mis meid ka aitavad. Pluss siis me ei tohi unustada, et Euroopas on ikkagi edasi Ameerika tuumarelvad ning seni kuni on tuumarelvad siin, seni ka konventsionaalselt ei saa siit lahkuda," selgitas Oidsalu.

Euroopa peab julgeolekueksperdi hinnangul kasvatama oma väestruktuuri, kuna hetkeseisuga suudab NATO välja panna vähem sõjaväelasi kui Ukraina armees praegu sõdureid võitlemas on.

"Meil on vaja mehi ja meil on vaja tegeleda muuhulgas ka reserviga. Reservarmee kontseptsioon, mis meile on siin pikalt omane olnud ja ka soomlastele, siis Saksamaal ja Prantsusmaal katsutakse alles varbaga vett, et kas see võiks ka kuidagi töötada. Vajadus selleks on olemas. Majanduslik ülekaal, mida Ameerika strateegiadokumendis ka öeldakse, on Euroopas väga suur. Me ei ole konverteerinud seda lihtsalt sõjaliseks võimsuseks ja seda on vaja teha niikuinii, ükskõik mida Trump teeb," lausus Oidsalu.

"Seda teab ka Putin, et kui peaks minema pikemaks sõjaks, siis on suutlikkus materiaalseid ressursse kuskilt juurde osta. See eelarve on Euroopal väga suur ja see ei kao ega tühjene niipea. Sellist finantsilist sügavust ei tohiks ka heidutuse osas kuidagi maha kanda, sest see kindlasti on faktor. Selles mõttes on Donald Trump ka, tahtmata teda üldse kiita, ikkagi rääkinud õigetest asjadest ehk arvudest, millest Euroopa on suhteliselt kangekaelselt mööda vaadanud, kui räägime kaitsekuludest," ütles Oidsalu.