Lehe andmetel piiraks see otsus NATO võimet korraldada kaugmaarünnakuid ning teostada luure- ja seireoperatsioone.

USA plaan näeb ette hävituslennukite F-16 ja F-15E arvu vähendamist ligikaudu 150-lt 100-le. Samuti kavatsetakse vähendada mereseirelennukite arvu 26-lt 15-le ning eemaldada Euroopast kõik kaheksa tankerlennukit, mille USA on seni NATO käsutusse andnud.

Lisaks soovib Washington viia Euroopast ära ühe raketivõimega allveelaeva ja lennukikandja ning mitu sõjalaeva ja kümneid lennukeid, mis osalevad lennukikandja operatsioonides, märkis NYT. Lehe andmetel võidakse ümber paigutada ka üks kahest pommitajate grupist, mis on seni olnud määratud Euroopa kaitseks.

"Ajalooliselt on liiga palju tuginetud USA vägedele ja võimetele," ütles NATO pressiesindaja Allison Hart kirjalikus kommentaaris Reutersile. Ta lisas, et kuna Euroopa riigid ja Kanada investeerivad üha rohkem kaitsevõimesse ning arendavad oma sõjalisi võimeid, võib vastutuse tasakaal alliansis muutuda.

Harti sõnul tugevdaks see NATO kaitsevõimet, vähendades sõltuvust ühest liitlasest, ning peegeldaks laiemat muutust, mis alliansis juba aset leiab.

NATO ja USA kaitseministeerium ei vastanud kohe kommentaaripalvetele.

Agentuur märkis, et USA Euroopa väejuhatus (EUCOM) teatas eelmisel nädalal, et kavatseb oma panuse NATO väemudelisse optimeerida (i.k. rightsize), kuid ei avaldanud täpsemaid üksikasju.

Reuters kirjutas juba mais, et USA plaanib vähendada sõjalisi võimeid, mida ta oleks valmis suure kriisi korral liitlaste käsutusse andma.

President Donald Trumpi administratsioon on korduvalt süüdistanud Euroopa valitsusi liiga väheses panustamises oma relvajõududesse ning liigses sõltuvuses USA toetusest kaitse valdkonnas. Samal ajal on Washington kutsunud nii Euroopa kui ka Aasia liitlasi suurendama kaitsekulutusi vähemalt 3,5 protsendini SKP-st.